Donaldi vaatenurk
Kahanev keskklass
Kui rääkisime Robertiga kahanevast keskklassist, siis taipasin, et mõnda asja on võimalik selgitada. See on nagu liivakell kitseneva keskosaga, või keegi, kellel on väga peenike piht.
Mis juhtub, kui liivakell teistpidi keerata? Ükskõik, mispidi seda keerata, on teil vaesed, kes toidavad rikkaid, või rikkad, kes toidavad vaeseid. Kas üks või teine. Mulle ei meeldi see pilt, sest see tuletab mulle meelde Vana Maailma ja aristokraatlikke tavasid, mille vastu Ameerika mässas. Kas me läheme tagasi samas suunas? Kas kolonistid olid lihtsalt kamp eksiteel idealiste?
Ma olen reisidel lugenud ajalehti, aga Wall Street Journalis olid mõned lood, mis panid mu riskile mõtlema. Alles eile kuulsime kolmest mägironijast, kes surid laskumisel Everestilt, ilmselt kurnatusest, pärast seda, kui nad oma eesmärgi saavutasid. Nüüd on meil artikkel Barbarost ja tema kohutavast vigastusest, ning meil on tragöödia Volvo Ocean Race’i regatil, kus lained noore hollandlase üle jahi parda pühkisid. Siis pidi teise jahi meeskond uskumatult tugevas tormis laevalt lahkuma, ja neid päästis jaht, kes oli ühe enda meeskonnast kaotanud. Need olid kõik kogenud purjetajad ja nende oskustes polnud kahtlustki. Barbaro puhul läksid kümned tuhanded inimesed vaatama, kuidas tehakse galopivõidusõitude ajalugu, ning nägid selle asemel, kuidas hobune võidujooksu ajal rängalt jalga vigastas, uskumatu tragöödia, mida keegi naljalt ei unusta. Fännidel oli põhjust uskuda, et nad saavad esimest korda pärast 1978. aastat näha Triple Crowni kompleksarvestuse võitjat – hobust, kes võidab nii Kentucki Derby, Preaknessi kui ka Belmont Stakesi võidujooksu. Wall Street Journali ajakirjanik ütles, et rahva kurvastus oli sama suur nagu nende algsed lootused ja ootused.
Ootused võivad viia üllatavate tulemusteni. Võidu ja lüüasaamise vahel on sageli imeõhuke piir ja sellele mõtleminegi muudab mind filosoofiliseks. Vahel võivad kõige paremini läbimõeldud plaanid kontrollimatute sündmuste tõttu, nagu ilmastikutingimused või vigastus või liigne enesekindlus (kui selline asi on võimalik), nurja minna. Filosoofia on üks viis, et püüda mõista seletamatuid nähtusi ja sündmusi, millega me kõik mingil hetkel oma elus kokku puutume.
Ma olen varem maininud, et on tähtis säilitada terviklikkus, muidu muutume märklauaks. Väike lekk võib laeva samamoodi põhja viia nagu purustav hiidlaine – seda võivad kinnitada Volvo regatil osalejad. Nii või teisiti võib tasakaalutus luua olukordi, mis meie tasakaalu kõigutavad ja kontrolli alt väljuvad.
Garantiisid ei ole, aga valmisolek on igatahes parem kui ootamatult tabatud saada.
Meie riik on olnud supervõim lühikest aega, kui te maailma ajalugu vaatate. Suurim risk on nüüd see, et me pole tulevikuks valmis. Nagu oleme näinud, pole garantiisid, aga valmisolek on igatahes parem kui ootamatult tabatud saada. Esimese maailmasõja ajal Gallipoli lahingus ei oodanud keegi, et hukkub veerand miljonit sõdurit või et türklased löövad tagasi Briti, Austraalia, Uus-Meremaa ja Prantsuse ühendatud vägede rünnakud. See tuli neile suure üllatusena – sest nad ei teadnud, millesse nad end segavad.
Tänapäeva Hiina
Üleilmastumine on tänapäeval tavaline nähtus. Kui Robert kirjeldas Hiinat ja Indiat kui kasvava majandusega riike, mida meil tuleks jälgida, siis läks mul nägu lausa naerule – taas mõtlesime ühtemoodi. Paljud inimesed arvavad, et Hiinal ja/või Indial kulub aastaid, et jõuda ligilähedalegi Ameerika positsioonile suurima majandusliku jõuna. Aga see võib olla järjekordne grupimõtlemise näide. Nii Robert kui ka mina oleme juba nende riikide globaalset mõju näinud.
Hiljaaegu rääkisin sõbraga, kes elab Euroopas, ja tema mainis, kui tohutult palju Hiinat seal meedias kajastatakse, võrreldes sellega, mida meil sellest USAs kuulda on. Euroopas on see väga tähtis teema. Hiina kohta on kaks fakti, mis üksi näitavad, kuidas sellel riigil läheb ja kuhu see riik läheb:
1. Esimene Starbucksi kohvik avati Hiinas kaks aastat tagasi. Nüüd on Hiinas rohkem Starbuckse kui USAs.
2. 1970. aastatel oli Shanghais täpselt üks pilvelõhkuja. Nüüd on neid ligi 800.
Kuna ma tegelen pilvelõhkujate ehitamisega ja Trump Toweris on ka üks Starbucksi kohvik, on minu meelest need faktid rabavad. Need on kõigest kaks kergesti visualiseeritavat näidet, mis peaks midagi mõistma panema: Hiina on suur jõud. Riigi rahvarv on nii suur, et iga viies inimene sel planeedil on hiinlane. Hiinal on elav majandus ja tugev tööjõud ning see on väga hästi uue tehnoloogiaga kohanenud. Hiinlased on töökad ja distsiplineeritud. Mida see tähendab? Me võime kas silmad sulgeda ja lasta end kõrvale tõugata või Hiinat uurida ja seada asjad nii, et võiksime muutustest kasu saada.
Tänapäeva India
Minu kaks vanemat last, Don juunior ja Ivanka, kes töötavad minu firmas, käisid hiljuti Indias, nii et otsutasin natuke ise uurimistööd teha. Aga kõigepealt lugu, mis hiljuti Trump Toweri juures juhtus.
Eelmisel aastal sõitis üks minu töötaja autoteenust kasutades lennujaama ja ta võeti peale Trump Toweri juurest. Juht oli noor mees Indiast ja see oli tema esimene reis lennujaama, aga rohkem huvitas teda see, kas tema reisija on kunagi Mr Donald Trumpi näinud. Minu töötaja vastas: „Jah, umbes viis minutit tagasi.”
See avaldas autojuhile väga sügavat muljet ja ta küsis: „Te nägite Donald Trumpi viis minutit tagasi? Trump Toweris?”
„Jah, tema kontor on seal ja me töötame seal.”
Noormees oli veelgi enam rabatud. Ta ütles: „Te tahate öelda, et Donald Trump töötab?!” Ta ei uskunud oma kõrvu. Niisiis selgitas minu töötaja minu elu tegelikkust, kuhu kuuluvad pikad tööpäevad kontoris, ja seda, et meil on samuti märkmepaberid, pliiatsid, koopiamasinad ja kõik muu, mis igas kontoris.
Juht oli jätkuvalt rabatud ning otsustas siis teel lennujaama selgitada üht-teist oma riigi kohta. Ta esitas paari minuti sisse mahutatud India ajaloo lühiülevaate. Ta selgitas ka, et tema riigis on sadu keeli ja murdeid, erinev aktsent iga kolmekümne miili järel, aga sõltumata sellest, kas olete provintsis või kusagil Punjabis, on kaks sõna, mida kõik teavad.
Nüüd oli minu töötaja kord uudishimulikuks muutuda ja ta küsis: „Mis need on?” Autojuht võttis käed näitamiseks roolit ja ütles väga lustakalt: „Oled vallandatud!”
Minu töötaja naeris südamest ja siis päris mehe käest sõbralikult, kas too ikka teab, kus lennujaam on. Mees vastas, et naine ei muretseks, ta püüab selle üles leida. Mida ta, rõõm öelda, probleemideta tegi. Tal oli ilmselt väga hea suunataju lisaks soovile oma kodumaa kohta teavet jagada.
Kas meie tajume suunda, kuhu India läheb? Kas me Indiast üldse midagi teame?
Siin on alustuseks mõned faktid.
• India on maailma suurim ja vanim seni püsinud tsivilisatsioon.
• Viimase 10 000 aasta jooksul pole India ühelegi maale tunginud.
• India on maailma suurim demokraatlik riik.
• India on üks väheseid riike maailmas, mis vägivallatul teel iseseisvuse saavutas.
• Navigatsioonikunst sündis 6000 aastat tagasi Induse jõel (võib-olla oligi noor autojuht sealtkandist pärit).
• Sanskrit on suguluses enamiku Euroopa keeltega.
• India