Kommuni katsioon
9118
Esimest korda kasutati hädajuhtumist teatamiseks ühtainsat numbrit 1937. aastal Suurbritannias. Britid võisid igal pool üle terve riigi politsei, arsti või tuletõrje kutsumiseks valida 999.
USA-s otsustas Alabama Telefoni juhatuse esimees Bob Gallagher jõuda ette Ameerika Telefonist ja Telegraafist (AT&T, American Telephone & Telegraph) ning ehitas Alabamasse Haleyville’i esimese häirekeskuse. Gallagher ja Bob Fitzgerald töötasid ööl ja päeval, et vähem kui nädalaga installeerida esimene häiresüsteem. Töö sai valmis 16. veebruaril 1968 täpselt kell 2, mille peale hüüti ühiselt: “Bingo!”
E-KIRI
E-kirja on defineeritud kui “võimalust saata teisele isikule võrgu kaudu lihtsaid teateid”.
E-kirja leiutas 1971. aasta lõpul arvutiinsener Ray Tomlinson. Ta töötas arvutiinsenerina 1968. aastast Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi tellimusel esimest internetti ehitavas firmas Bolt Beranek and Newman (BBN).
Ray Tomlinson katsetas üht teist enda kirjutatud programmi nimega SNDMSG. Seda kasutasid programmeerijad võrguarvutites programmi ARPAnet jaoks, et saata üksteisele teateid.
Ray Tomlinson valis sümboli @, et näidata, milline kasutaja on millise arvuti juures (= at).
Faktid Faktid Faktid
Maailma esimene e-kiri oli “QWERTYUIOP”, mida vahetasid kaks kõrvuti asuvat arvutit.
KIIRTEE
Mõiste “highway” sai alguse New Yorgi avenüüde süsteemist, mida hakati ehitama aastatel 1907–1908. Sama ideega tehti tööd ka mujal, iseäranis Saksamaal, kus avati esimene rahvuslik maanteevõrgustik Autobahn.
Mõiste “freeway” (‘kiirtee’) ilmus esimest korda 1930. aastatel ja esimene päris kiirtee USA-s oli Pennsylvania Turnpike, mis avati 1. oktoobril 1940.
Kohe pärast seda, 30. detsembril 1940 avas California oma esimese kiirtee Arroyo Seco Parkway (Pasadena Freeway), mis ühendas Pasadenat Los Angelesega.
Faktid Faktid Faktid
Kui avati Pennsylvania Turnpike, siis pidasid inimesed seda nii peeneks, et turistid pidasid maantee vaheribal piknikke.
HTML
World Wide Web, HTML, HTTP ja URL kuuluvad Tim Berners-Lee leiutiste hulka aastast 1990. Teda abistasid kolleegid Genfis asuvast rahvusvahelisest teaduskeskusest CERN.
Faktid Faktid Faktid
HTML tähendab ‘hypertext markup language’.
JAVA SCRIPT
JavaScript’i lõi Netscape’i programmeerija Brendan Eich. Kasutama hakati seda esmalt LiveScript’i nime all osana Netscape Navigator 2,0-st septembris 1995. Varsti sai keel uue nime JavaScript.
INTERNET
1969. aastal alustati tööd interneti eelkäija ARPAnetiga. ARPAnet kaitses geograafiliselt laiali paigutatud arvutite võrgustiku abil sõjaväeliste objektide vahelist informatsioonivahetust. Arvutid oskasid teavet vahetada äsja loodud protokolli NCP abil. Esimene andmevahetus uue võrgu kaudu toimus California ülikooli ja Stanfordi Uurimisinstituudi arvutite vahel. Algses ARPAnetis ühendati omavahel neli California ülikooli erinevates laboratooriumides asunud arvutit. Tarkvara Internet Protocol installeeriti varsti iga tüüpi arvutitesse ja võeti kasutusele ülikoolides, ka uurimisgrupid hakkasid kasutama sisevõrku Local Area Networks ehk LAN-i. Sisevõrgud tarvitasid Internet Protocol’i tarkvara, nii et LAN-e sai omavahel ühendada.
1986. aastal kasvas LAN-ist välja uus konkureeriv võrk NSFnet (National Science Foundation Network). NSFnet ühendas esmalt viis riiklikku superarvutite keskust ja seejärel kõik suuremad ülikoolid, asendades palju aeglasemat ARPAneti (mis suleti 1990. aastal). NSFnet oli aluseks sellele, mida me täna nimetame internetiks.
JAOSVARA EHK SHAREWARE
1982. aastal kirjutasid programmeerijad Andrew Fluegleman ja Jim Knopf oma uutes IBM-arvutites paar rakendustarkvara programmi. Kuna nad ei tahtnud kulutada aega ega raha nende turule aitamiseks, otsustasid nad lõigata kasu piraatlevi võrgult ja lubada oma programme kopeerida.
Fluegleman nimetas oma programmi vabavaraks (Freeware) ja lasi selle nime all ka turule. Varsti ta siiski kaotas kontrolli oma programmi üle, sest tosinkond teist programmeerijat levitasid tema PCtalk’i “parandatud” versioone.
1984. aastal sai Freeware’ist Shareware, selle nime mõtles välja Bob Wallace.
METROO
Maailma vanim metroo on 850 m pikkune Cobble Hilli tunnel New Yorgis Brooklynis. See valmis 1850. aastal, kui Brooklyn–Jamaica raudtee üks avatud lõik ehitati ümber tunneliks. Tegemist ei olnud päris õige metrooga, sest seal puudusid jaamad. Mööda raudteed sõitsid linnalähirongid ja kaugsõidutrammid.
Esimene päris metroo oli Metropolitani raudtee Londonis, mis avati 1863. aastal, kus liikumiseks kasutati tolle aja kõige moodsamat tehnikat, see tähendab auruvedurit. Metroo sai kohe väga populaarseks ja seda pikendati mitmes suunas. Auruveduriga metroorong oli kasutusel kuni 1905. aastani, mil seda asendas elektrirong.
KIRJAMARGID
Kleebitava kirjamargi ja ühtse postimaksu mõtles umbes 1834. aasta paiku Suurbritannias välja James Chalmers.
Parlament seadustas Chalmersi idee 1839. aasta augustis. Järgmisel aastal laskis Suurbritannia postiteenistus välja komplekti “Penny Post service” kahe frankeeritud ümbrikuga: üks ühe ja teine kahe penni väärtuses. Kolm kuud hiljem, 6. mail 1840, anti välja esimene postmark kuninganna Victoria profiiliga, mis on tuntud kui Black penny9.
Faktid Faktid Faktid
Kuna esimese kirjamargi andis välja Suurbritannia, siis tegi Ülemaailmne Postiliit (U.P.U.) erandi oma reeglis, mille järgi peab iga kirjamarke välja andva riigi nimi rahvusvahelistele saadetistele mõeldud markidel olema kirjutatud antiikvakirjas. See ei kehti niisiis Suurbritannia kohta.
WORLD WIDE WEB
World Wide Web’i töötas 1989. aastal välja inglise arvutiteadlane Timothy Berners-Lee, et Šveitsis Genfi lähedal paikneva Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) rahvusvahelistel teadlaste töörühmadel oleks võimalik üksteisele informatsiooni edastada.
KOLLASED LEHEKÜLJED
1886. aastal andis Reuben H. Donnelly välja esimese kollaste lehekülgedega kataloogi, kus olid ära toodud ettevõtete nimed ja telefoninumbrid pakutavate toodete ja teenuste järgi.
Igapäevased esemed
TRIIPKOOD
Esimene patent tootekoodile (US Patent # 2 612 994) anti 7. oktoobril 1952 leiutajatele Joseph Woodlandile ja Bernard Silverile. Woodlandi ja Silveri kood nägi välja nagu kontsentrilistest ringidest koosnev sümbol.
Ühe kohaliku toidupoeketi omanik palus Drexeli Instituudil leida meetod, kuidas oleks maksmisel võimalik tooteinformatsiooni automaatselt maha lugeda. Bernard Silver hakkas koos kolleegi ja üliõpilase Joseph Woodlandiga otsima lahendust. Triipkoodi kasutati kaubanduses esimest korda 1966. aastal, aga varsti oli selge, et vajatakse mingit tööstuslikku standardit. Umbes 1970. aasta paiku töötas firma Logicon Inc. välja universaalse toiduainete identifitseerimiskoodi (Universal