Mis tähtsust sel on. Tiit Sepa

sellist polnud ju olnud.

      „Mis jama? Me pole nendega seksinud,“ ütlesin vihaselt.

      „Aga fotod…“ vaidles Synne.

      „Kuule, vaata teraselt. Need pole ju meie kehad,“ tähendasin. „See on fotomontaaž.“

      Synne ja Valli uurisid pilte lähemalt ja tunnistasid, et nii see tõesti oli. Pildid olid meisterlikult kokku sobitatud ja me taipasime, kus meid oli pildistatud. Need oli üles võetud telefoniga, kui me Iiri toitu nautisime.

      Nüüd ei jäänud meil muud üle kui kõik ausalt ära rääkida ja me tunnistasimegi üles, kuidas me olime linnas enda arvates juhuslikult kohtunud, söömas käinud ja kuidas Margareta oli meid enda poole kutsunud. Oma seiklustest rääkides me ei märganudki Oliveri ja Laurist, kes olid meie selja taha ilmunud ja silmitsesid fotosid, mida Synne veel uuris.

      „Papsid on vasakule pannud,“ sõnas Lauris irvitades.

      „Meeste värk,“ lisas Oliver.

      „Vait, õnnetud jõnglased!“ käratasin. „Me pole midagi teinud. See on lihtsalt väljapressimine.“

      „Miks sa koolis ei ole?“ küsis Priit Oliveri käest.

      „Külmapüha,“ ühmas Olle ja Lauris itsitas.

      „Mis kuradi külmapüha,“ vandus Priit ja vaatas mulle otsa. „Väljas on kuusteist kraadi sooja.“

      „Ja koolimajas umbes sama palju, sest küttesüsteem läks rikki,“ lisas Oliver.

      „Olle läks kooli, vanaisa kasuka seljas, karvamüts peas ja jalas vildid, mis ta laka pealt leidis. Õpetaja viskas ta lollitamise pärast tunnist välja, sest Olle sidus mütsi kõrvad alla kokku ega kuulnud muhvigi, mida õpetaja rääkis,“ seletas Lauris ja naeris. Ka Synne ja Valli muigasid.

      „Ja siis tulite Tallinna,“ märkisin.

      „Mis meil muud teha oli, sest Lilit ja Olle mutt läksid pööraseks ja meie panime kodust lõikama. Viisin Epu ja Agne-Mari Kurrule. Seal on rahulikum. Kadakamari toimetas just rooside kallal, kui me sinna jõudsime. Ja siis edasi linna, sest Ollel keelati ka homme kooli tulla,“ seletas Lauris ja vaatas veel kord pilte, kuid Synne pani kiiresti selle lehekülje kinni.

      „Oh jah,“ ohkas Priit ega osanud midagi öelda.