„Lance, vii see auto ära. Ära kihuta sellega ringi. Sa jääd vahele.”
„Mis tähtsust sel on? See ei koti ju kedagi” turtsatas Lance põlastavalt. Ta lasi mu käe lahti ning suundus auto poole. Ent värava vahel peatus korraks, et tagasi vaadata. „Sul on õigus, Lorie,” ütles ta kibedalt ja naeratas samas. „Vangis ei ole minust enam kasu. Ma ei tea, võib-olla teile oleks see isegi hea, aga mina sealt enam tagasi ei tule.”
See kõlas nagu hüvastijätt. Enam ei vaadanud ta tagasi. Istus autosse kui võõras ega viibanud mulle käega. Sõitis taas ära, jättes mälestuseks oma silmade sina ning viimase siira, paraku üsna jõuetu naeratuse.
Ma astusin tagasi tuppa, pisarad kurgus kipitamas.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.