Minu lemmiknäide empaatiatühimiku kohta on aga mu sõbra Dan Ariely ja tema kolleegi George Loewensteini eksperiment.8 Nad palusid 35 mehel (ja eksperimendis osalejad pidid olema tingimata mehed ühel üsna ilmselgel põhjusel) vaadata toidukilesse mähitud sülearvutist seksuaalselt erutavaid pilte. Tundlikumate lugejate säästmiseks ei hakka ma pilte täpsemalt kirjeldama, kuid ilmselt piisab mainimisest, et nende hulgas oli ka sadomaso pilte.
Eksperimendis osalejatel paluti hinnata, kui palju nad naudiksid iga pildil kujutatud tegevust mitteprivaatses olukorras (näiteks klassiruumi taolises ruumis eksperimendi läbiviija juuresolekul). Seejärel saadeti osalejad koju ning paluti hinnata pilte ja tegevusi oma kodu privaatses õhkkonnas ja n-ö eneserahuldamise olukorras.
Mitteprivaatses olukorras oli keskmine erutuse protsent 35. Kuid privaatses õhkkonnas oli erutusseisund 52%. Seega oli muutus lausa 17% ja selle põhjustas hetke olukord.
Empaatiatühimiku ületamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, milliseid ohte kätkeb endas tänaste toimetuste homse varna jätmine ehk vastupandamatu tung lükata tegemist ootava ülesande täitmist edasi nii pikalt kui võimalik. Kujutlegem, et teid on valitud toimetama hulka umbes kümne lehekülje pikkuseid esseesid. Teil on kolm valikut: te võite ise endale oma tähtajad seada ja anda esseed üle ükshaaval, te võite anda kõik esseed üle ühekorraga minut enne lõpptähtaega või toimetate esseesid ükshaaval eelnevalt paika pandud tähtaegadeks. Millise võimaluse valiksite?
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.