Originaali tiitel: The Little Book of Behavioral Investing: How Not to Be Your Own Worst Enemy / James Montier.
Copyright © 2010 by John Wiley & Sons, Ltd. All rights reserved.
Authorized translation from the English language edition published by John Wiley & Sons Limited. Responsibility for the accuracy of the translation rests solely with AS Äripäev and is not the responsibility of John Wiley & Sons Limited. No part of this book may be reproduced in any form without the written permission of the original copyright holder, John Wiley & Sons Limited.
Tõlkinud Triin van Doorslaer
Toimetanud Aivar Õepa
Korrektuuri lugenud Terje Tammearu
Kujundanud Andres Laanem
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Infot Äripäeva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee või pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400.
© AS Äripäev, 2020. Kõik õigused kaitstud.
ISBN 978-9949-694-48-8 (köites)
e-ISBN 978-9949-694-49-5
Charlotte’ile
Su naeratus muudab mu maailma helgeks.
Eessõna
Pean end pigem halbade valikute eksperdiks. Aastate jooksul olen teinud neid hulgaliselt – alustades halbadest toitumisharjumustest ja lõpetades trenni mitte minemisega (tänane halb otsus), ning jah, isegi kahetsusväärseid investeerimisotsuseid (oeh).
Lisaks olen pidanud kõrvalt nägema oma seitsme teismelise lapse arvukaid halbu otsuseid. (Õnneks on neist praegu teismeline vaid üks, ent nüüd tuleb mul kõrvalt jälgida seda, kuidas mu lapselapsed maailmas toimetama õpivad.) Teismelistel on tähelepanuväärne võime langetada sobiv lihtne otsus täna ning lükata rasked ja keerulised otsused järgmisse päeva. Mõni meist on arendanud suureks sirgudes selle võime täiuslikkuseni, tehes täiskasvanuna veelgi halvemaid otsuseid.
Olen aastate jooksul intervjueerinud sadu investoreid, väikestest ja algajatest miljardärideni välja. Mind on alati hämmastanud nende tehtud vead ja see, kui leidlikult ning mõistusepäraselt nad tehtud vigu põhjendavad.
Ka riigina ja maailmana oleme langetanud halbu otsuseid, valinud lihtsama tee ja jõudnud välja kõige hullema globaalse majanduskriisini 80 aasta jooksul. Püüdes leida teed tagasi uude normaalsusse, seisame nüüd silmitsi terve hulga keeruliste otsustega. Ajaloost võib tuua lugematult näiteid nii isikute kui ka rahvaste halbadest valikutest.
Viimastel kümnenditel on kiiresti arenenud teadus, mis on võtnud teadmiseks tõsiasja, et inimesed ei ole irratsionaalsed mitte ainult mõnikord, vaid et me oleme irratsionaalsed täiesti prognoositavalt. See uus käitumisteaduse suund on asunud uurima, kuidas me otsuseid langetame ning on avastanud inimeste kohta hulgaliselt huvitavaid, olgugi et vahel ka veidi masendavaid asjaolusid.
Tuleb välja, et meie emotsioonid ja suur osa meie otsustusprotsessist on meie ajju sisse ehitatud sellal, kui see arenes välja Aafrika savannides ellujäämiseks umbes 100 000 aastat tagasi. Inimene kohanes liikumisega ja õppis langetama otsuseid kiiresti, sest seal oli vahe, sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus, kas põigelda ohtlike lõvide eest või jahtida mahlast antiloopi.
Ehkki ellujäämisinstinkt on üldjoontes väga kasulik, muudab see meid tänapäeva moodsas maailmas, eriti aga moodsas investeerimise maailmas, vigadele vastuvõtlikuks. Mõelge näiteks, kuidas te liigagi tihti jahite impulssi, lootuses, et see püsib, ja põgenete kukkuvate turgude eest just siis, kui need hakkavad pöörduma. Aafrika džunglisse hästi sobivad ellujäämisstrateegiad ei pruugi finantsmaailma džunglis tingimata sama produktiivsed olla.
Õnneks ei ole inimene siiski mitte ainult ekslik. Kui me ei oskaks teha muud, kui langetada halbu otsuseid, oleks meie liik juba ammu ajaloo prügikasti visatud, tehes ruumi eksimustele vähem altitele ellujääjatele. Oleme päris kindlasti õppinud tegema ka häid otsuseid, õppima omaenda vigadest ning isegi teiste edust ja teadmistest. Nagu eespool öeldud, olen teinud formaalseid intervjuusid sadade miljonäridega. Mind paeluvad märksa enam lood headest, mõnikord lausa briljantsetest otsustest ja nende langetamiseni viinud mõttetööst.
Homo sapiens’i, inimliigi juures on väga palju imetlusväärset. Meie võimekus suurepäraselt töötada, lennukate ideedega lagedale tulla ja imeliselt kaasa tunda – kõik see on heade otsuste tulemus. Käitumisteadus aga aitab meil mõista, kuidas me selliste otsusteni jõuame.
Praeguseks on seatud küsimärgi alla isegi seni rahanduse põhialusteks peetu (efektiivse turu teooria, CAPM-mudel ja moodne portfelliteooria) ja neid on süüdistatud paljudes probleemides turul, seega vaatavad paljud meist investeerimisega seotud keerdküsimustele vastuseid otsides lootusrikkalt uue käitumusliku rahanduse maailma poole. Kui mõistame paremini iseend ja seda, mismoodi otsuseid langetame, on meil sageli võimalik luua õigete otsuste tegemiseks omaenda süstemaatiline protsess. Selle asemel, et triivida potentsiaalsete valikute lõputul ookeanil, kus lõpliku tulemuse dikteerib emotsioon, on õigete vahendite olemasolul võimalik õppida seadma kurssi turvalisse sadamasse.
Mure on selles, et käitumuslik investeerimine võib tunduda veidi heidutavana, millenagi, mis kubiseb omavahel mitte just alati kõige paremini seostatud uurimustest ja järeldustest – seda kuni praeguse ajani. Käitumuslikust rahandusest raamatu „Behavioural Finance: Insights into Irrational Minds and Markets“ kirjutanud James Montier, minu hea sõber, on nüüd pannud oma kaalukad teadmised sellesse „Käitumusliku investeerimise taskuraamatusse“.
Olen Jamesi töödega hästi kursis. Töötasime üheskoos minu raamatu „Bull’s Eye Investing“ (kirjastuselt John Wiley & Sons) käitumuslikku rahandust käsitleva pika peatüki kallal. Arvasin, et tunnen teemat piisavalt hästi. Ent ühele pikale lennureisile käesoleva raamatu kaasa võtmine oli mu viimaste aastate üks parimaid lugemisinvesteeringuid. Pidin endale lugedes liiga sageli kurvalt tunnistama: „Just selline olen ka mina!“ ja ohkama, kinnitades endale samal ajal, et ei tee enam kunagi taolisi vigu. Kuid vähemalt tean nüüd, mida vältida ja oskan oma harjumuste parandamise nimel tööd teha.
See on raamat, mida plaanin lugeda sageli, vähemalt korra aastas. Õnneks on Jamesi kirjutamisstiil humoorikas ja teema on huvitav. Teksti lugedes kumab läbi tema loomulik irooniline naljasoon. Olgu siis tegemist selgitusega, miks meile tundub, et me ei peaks müüma ajal, mil tegelikult tuleks müüa või et miks seame endale hinnasihte, annab James raamatu kuueteistkümnes sisukas peatükis juhiseid, et meist saaksid paremad investorid. Ei mingit ekslikkust enam!
Soovitan panna see raamat oma lugemist ootava kuhja tippu ning hoida töölauale võimalikult lähedal, et see oleks alati käepärast ja aitaks hoida pea keeruliste otsuste langetamise hetkedel selge. Niisiis: seadke end mugavalt istuma ja laske Jamesil oma sisemine tasakaal esile kutsuda!
Sissejuhatus
Kuidas oleks võimalik kirjutada raamatut teist? Üsna suure tõenäosusega ei ole me kunagi kohtunud. Rääkimata sellest, et ma võiksin tunda teid piisavalt hästi, et teile raamat kirjutada. Vastus on tegelikult lihtne: olete inimene (juhul kui see raamat ei tõuse lausa planeetidevaheliseks müügihitiks, mis on ilmselt kinnitus minu liigsest entusiasmist) ja inimestena on meil kõigil kalduvus langeda mõtlemisvigade lõksudesse. See kehtib elus nii investeerimise kui ka ükskõik millise teise teekonna puhul. Ben Graham (väärtusinvesteerimise isa) läks isegi nii kaugele, et ütles: „On ju investori põhiprobleem – ja lausa tema suurim vaenlane – tõenäoliselt tema ise.“1
Tõendeid investoreid kahjustava käitumise kohta võib leida iga-aastastest Dalbari uurimustest, mis mõõdavad investorite tegelikku tulu, mitte mõne passiivse indeksiga nagu S&P 500 väljendatud tulu. Ühtlasi vaadeldakse,