Haviland Tufi reisid. George R. R. Martin

räägin oma mõtted sellesse kristalli, joon veini ja vaatan pimeneva taeva taustal tantsivaid ja lauglevaid lendajaid, neid väheseid, kes veel elus on. Eemalt vaadates on nad nii väga mu elava mere kohal lendavate varjukajakate moodi. Joon veini ja meenutan, kuidas meri kohises, kui ma olin veel tavaline Budakhari poiss, kes unistas tähtedest. Ja kui vein on otsas, kasutan leegiheitjat.

      (Pikk vaikus)

      Mul ei ole enam rohkem midagi öelda. Janeel teadis palju sõnu ja palju nimesid, aga ma matsin ta täna hommikul.

      (Pikk vaikus)

      Kui keegi peaks kunagi mu hääle leidma…

      (Lühike paus)

      Kui see leitakse pärast seda, kui Katkutäht on kahanenud, mis ööküttide sõnul juhtub, ärge laske end sellest petta. See ei ole õiglane maailm, see ei ole maailm, kus elada. Siin on surma ja haigusi rohkem, kui keegi jõuab üles lugeda. Kunagi lööb Katkutäht jälle sirama.

      (Pikk vaikus)

      Mul on vein otsas.

      (Salvestise lõpp)