Vetevald. Arne Dahl

Ka seal oli aken korralikult suletud ja patsient näis olevat seisundis, mis tundus üha enam olevat alaline. Öövalveõde hakkas juba ust kinni panema, et tõtata edasi viimasesse kuuekohalisse palatisse, kui nägi paokil ukse vahelt midagi, teadmata õieti, mida. Hämara öölambi valgel hingas respiraator raskelt ja sügavalt nagu ikka, aga see oli miski muu. Mingi muu asi oli teisiti.

      Tilguti.

      Voolik õõtsus, nagu puhuks palatis märkamatu briis. Aga mingit tuult ei olnud.