See oli tõesti muigamist väärt koht ja parandas mõlemapoolselt meeleolu.
„Näed, sa naeratasidki – nii armas!“ kiitis Üllar ja viskas käes olnud kausta Ira ette lauale, lisades: „Sirvi läbi. Saad teada, mida me juba teame ja siis aidaa, kontorikingad – lähme Rebastekülla suusatama. On ju? Jah!“
Põrnitsenud hetke lauale potsatanud toimiku musti plastkaasi, oleks Ira need parema meelega avamata jätnud, kuid siis sai uudishimu temast võitu ning ta lükkas hoopis käsil olnud töö kõrvale. Tegelikult oli ta ju loos sees ning mõned järeldused juba kirjagi pannud, aga see, mis uues toimikus tallel oli, ületas igasugused kahtlused, et asi võinuks kuidagi uurimisest kõrvale jääda.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.