14
Paistab, et Andromedale, nagu ka paljudele tänapäeva surelikele, käis verepilastus vastukarva. Jumalad pole kunagi nii pirtsakad.
15
Hermid ehk
16
Rangelt võttes ei olnud Peloponnesos oma nime veel välja teeninud, selle sai ta kuningas PELOPSI järgi, kellega kohtume hiljem.
17
Nikippe oli Pelopsi ja Hippodameia tütar. Pelops võitiski kaarikuvõidusõidu ja Hippodameia käe, mille püüdlemist Polydektes oli teeselnud. Seda lugu tuleb rääkida, aga mitte veel.
18
See meenutab tuntud episoodi Arthuri legendist. Merlin maskeerib Uther Pendragoni Gorloisiks, Igraine’i abikaasaks, ning selle kujul magab Uther Igraine’iga ja sigitabki Arthuri…
19
„Kuigi selle kõla põhjustab masendust,” nagu võib-olla laulaksid Mary Poppins ja korstnapühkija Bert.
20
Ka „Ilithya”. Mina hääldan tema nime – ilmselt valesti – nagu „Alicia”-t, ainult susistades. Eileithyiat kujutatakse naisena, kes vibutab tõrvikut, mis kujutab sünnitamise põletavat valu, või kätega, mis on tõstetud, et laps valguse kätte tuua. Roomlased kutsuvad teda Lucinaks või Natioks.
21
Eurystheus tähendab laiaõlgset, mis võib vihjata, et sünnitus põhjustas Nikippele valuhoo, kui laps tema üsast väljus.
22
Historisel õnnestus mingil moel tema raevu eest pääseda. Võib-olla oli ta nii tark, et läks peitu.
23
„Iphi-” tähendab „tugev” või „võimas” (Iphigeneia, „tugevana sündinud”) ja „kles” tähendab „uhkus” või „au”. Nähtavasti on „iphi” ka väike Egiptuse kuivainete mõõtühik, mis oli kreeklastele tuntud, ja vastab umbkaudu 4–6 liitrile. Võib-olla pandigi talle siis hüüdnimeks „uhke könnike”.
24
Tore oleks mõelda, et need olid lõgismaod ja sellest tähelepanuväärsest vahejuhtumist on saanud alguse tava anda väikestele lastele kätte kõristid, kuid kahjuks pole mingeid tõendeid, et neid madusid oleks kunagi väljaspool Ameerikat leidunud.
25
Kõlab tobedalt, aga see on tõsi. Linnutee on galaktika ja sõna „galaktika” pärineb muistsest kreekakeelsest sõnas
26
Heral, kes oli ise ema, oli rinnapiima; Athena, neitsist jumalanna, poleks saanud last toita.
27
Kuigi roomlastele oli ta Hercules ja on seda paljudele ka tänapäeval, on viimasel ajal saanud kombeks nimetada teda Herakleseks.
28
Autolykose, Hermese võrukaelast poja kohta leiad rohkem infot „Kreeka müütide” esimesest köitest.
29
Nende kaksikute kohta, keda tuntakse Dioskuuridena, saame lähemalt teada hiljem.
30
Kreeklased oleksid „looduse” ja „saatuse” asemel kasutanud võib-olla sõnu
31
Kithairon võib tähendada nii üksikut mäge kui ka mäeahelikku. See oli pühendatud Dionysosele ja just siin rebisid Pentheuse tükkideks tema ema ja tädid ning Aktaioni tema enda jahikoerad (vt „Kreeka müüdid”, I köide). Nagu me varsti näeme, mängib Kithairon üliolulist rolli ka Oidipuse elus ja traagilises saatuses.
32
Teda ei tohi segi ajada ajaloolise Thespise, Kreeka esimese näitlejaga.
33
Kreoniga kohtume me jälle, kui jutustame lugu Oidipusest.
34
Enesealanduse viis, mis pole siiani kuhugi kadunud. Ma olen oma silmaga näinud, kuidas patukahetsejad tulevad põlvili Jumalaema pühamusse Guadalupes, Mehhikos. Mõned neist on sinna jõudmiseks kõndinud põlvede peal sadu miile. Need patukahetsejad pole kaugeltki herakleslikud, tavaliselt on nad igivanad ja pisikesed eidekesed.
35
Inimese valdamist jumalate poolt tähendas algselt sõna „entusiasm”.
36
Kreeka keeles kutsuti neid kas sõnaga
37
Riskides teid sellega hulluks ajada, et jälle terve sugupuu läbi võtame – Eurystheuse isa oli Sthelenos, niisiis oli Eurystheus Perseuse lapselapselaps. Seda oli ka Herakles, tema vanemad Alkmene ja Amphitryon olid nõod ja mõlemad ka Perseuse lapselapsed. Tegelikult oli Heraklese isa muidugi Zeus, nagu ka Perseuse isa. Niisiis oli Perseus ühtlasi Heraklese vanavanaisa ja poolvend. Kreeklased on ikka tegelased, mis?
38
Et selle eluka kohta rohkem teada saada, vaata Bellerophontese seiklustele pühendatud peatükki.
39
Kreeka keraamikal kujutatakse Hydrat tavaliselt omamoodi tagurpidi pööratud kaheksajalana: ümmargune, mõnikord ka sõõrikukujuline keha, millest sirutuvad välja üheksa madu. Koomiksikunst on teinud selle eluka pigem üheksapäise lohe taoliseks.
40
Seda hääldatakse vist „Kerüneia”. Tänapäeva Keryneia ehk Ceryneia asub Peloponnesose poolsaare loodeosas, Ahhaia nime all tuntud piirkonnas. „Ahhaialased” on ka nimi, mida Homeros kasutab Trooja sõjas osalenud Kreeka vägede kohta kõige sagedamini.
41
Vt „Kreeka müütide” esimesest köitest Ixioni lugu. Nephelest ja Chironist kuuleme jälle Iasoni loos, kentauridega aga kohtume uuesti, kui räägime Theseusest.
42
Vt „Kreeka müüdid”, I köide.
43
Mõnes selle loo versioonis sai ka Chiron ise Heraklese noolega kogemata kriimustada ja pidi vaevlema kohutavates piinades. Kuna tema oli Kronose poeg, oli kentauride seast ainult tema surematu. Väljavaade elada säärases valus igavesti oli talle talumatu. Ta anus jumalaid, et ta vabastataks tal surra lastes, ning Zeus täitiski tema soovi ja heitis ta Amburi, inim-hobusest vibulaskurina taevasse. See on silmapaistev näide ajalisest kokkusobimatusest, sest hiljem sai Chironist õpetaja ACHILLEUSELE, kes polnud selle vahejuhtumi ajal veel sündinud.
44
Kas see oli kreeklaste pilge jumalate pihta? Kas nad tahtsid sellega mõista anda, et surematute sees on rohkem paska kui surelikes?
45
Aadria mere lõunaosas. See on segadusseajav, sest Joonia oli piirkond Väike-Aasias, tänapäeva Türgi aladel, Kreekast kaugel teisel pool merd.
46
Võib-olla pani ta sellega aluse väljendile „härga sarvist haarama”.
47
Vt „Kreeka müüdid”, I köide, „Kaks korda sündinu”.
48
Peliast näeme me jälle Iasoni loos, kus ta on tähtis tegelane. Alkestis oli üks neist tütardest, kes tegi õnnetu vea isa ja keedupotiga.
49
Vt „Kreeka müüdid”, I köide.
50
Vabalt refereeritud „Alkestisest”, viienda sajandi Ateena draamakirjaniku Euripidese versioonist sellest loost.
51
See on ka filosoof SOKRATESE legendaarse riiaka naise nimi. Tegelikult on