Edasi. Suvi 2020. Edasi

pärast kümnendeid, mil isegi läbi-nägelikud intellektuaalid hakkasid pidama seda süsteemi kaljukindlaks.

      Mida on tahtnud Kesk- ja Ida-Euroo-pa rahvad, kes pärast vabanemist kompartei haardest sööstsid vabaturu-majanduse, demokraatliku võimukor-ralduse ning isikuvabaduse- ja õigus-te poole? Kõrgeimal üldistustasandil: lootust painutada saatus enda unistus-te kasuks vaba ühiskonna võimalusi kasutades ning tunda end otsustaja-tena, kes moodustavad riigi, mitte ei orja teda. Need on loomulikud soovid, mille kommunistlik diktatuur asendas valmismõeldud dogmadega, ümbritse-des neid vägivallast, valedest ja nõrka-de meelitamisest koosneva valliga.

      Toimiv liberaalne demokraatia (mitte ajada segamini parteilisusega; mõistet “liberaalne” kasutan siin klas-sikalises tähenduses – isikuvabaduste- ja õiguste austamine, inimväärikuse kaitse, õigusriik, ettevõtlusvabadus jne; “demokraatia” – ausalt valitav võim, vastavad protseduurid ning kontrollmehhanismid) on olnud Ber-liinist Moskvani läbiv eesmärk alates punarežiimide lõppvaatuse algusest. Kõige vihatu vastand ja kõige ihaldatu võrdkuju.

      Üheksandal novembril 1989, kolm kuud pärast Molotovi-Ribbentropi pakti hukkamõistu ja heastamist nõudnud Balti ketti, tutvustas Ida-Saksamaa kompartei esindaja Günter Schabowski pressikonverentsil Läände reisimise lihtsustatud korda. Eesmärgiks oli muu hulgas pehmendada protestimeeleolusid. Kui tema käest küsiti, millal uus kord jõustub, vastas ta – koheselt.

      SERGEI METLEV on Tartu Ülikooli õigusteaduse magister, publitsist ja kodanikuühiskonna eestvedaja, kes töötab igapäevaselt Eesti Mälu Instituudis teavituse ja koostöö valdkonna juhina.

      11

      EDASI. Nr 5, suvi 2020

      Kas sai see siis teoks?

      Kõigis idabloki riikides, kes praegu-seks on EL-is – jah, ühiskondi proovile pannud reformid ei toonud kaasa loo-bumist vabadusest leivapätsi kasuks. Kuigi viimasel ajal on ka tagasilöö-ke. Venemaad ja teisi endiseid liidu-vabariike ei hakka ma siinkohal välja tooma, sest need väärivad eraldi ana-lüüsi – seal on leivapäts (või klannilik mentaliteet) vabadusiha kohati välja surunud.