12
Valmar Adams (1899–1993), kirjanik ja kirjandusteadlane, õpetas ka kõnekunsti. 1941. aastal vangistasid ta Saksa okupatsioonivõimud, 1950–1955 oli Valmar Adams NSV Liidu vangilaagrites. Aastatel 1931–1974 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli õppejõud.
13
Segerlin oli Eesti esimese iseseisvuse ajal Tartu restoran, mis sai nime omaniku, ettevõtliku taanlasest ärimehe Holger Segerlini järgi. 1935. aastast kandis restoran nime “Kuld Lõvi”. Ent nagu Valda Raua mälestustest ilmneb, oli rahva seas kasutusel ikka veel kunagine nimi – Segerlin.
14
Sangad – Kersti Merilaas ja August Sang (1914–1969), luuletaja ja tõlkija.
15
Nigol Andresen (1899–1985), kirjandusteadlane, tõlkija. Oli Eesti NSV riigitegelane.
16
Mardi ja Valda tütar Anu Raud sündis Moskvas 10. mail 1943.
17
Eno Raud (1928 Tartu–1996 Haapsalu), lastekirjanik. Anu Raua poolvend. Oli kirjanik Mart Raua ja lasteluuletaja Lea Nurkse poeg.
18
Nigol Andreseni sõbratar.
19
Aino Bach (1901–1980), graafik, silmapaistev sügavtrükitehnikate tegija.
20
Jaan Kärner (1891–1958), kirjanik. Ajakirja Looming toimetaja aastatel 1927–1929 ja ka lühikest aega pärast Teist maailmasõda.
21
Oskar Urgart (1900–1953), kirjanduskriitik ja bibliograaf. Oli aastatel 1946–1947 ja 1948– 1950 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja, 1951–1953 ajakirja Looming kriitikaosakonna juhataja.
22
Paul Ambur (1904–1974), kirjandusloolane ja kirjastustegelane.
23
Valda ja Mart Raua poeg Annus sündis 20. septembril 1945.
24
Linda Viiding (1906–2003), tõlkija ja literaat, oli tuntud seltskonnategelane. On eestindanud soome kirjandust (H. Wuolijoki, P. Rintala, M. Lassila jt.).
25
Johannes Vares-Barbarus (1890–1946), kutselt arst, luuletaja ja Eesti NSV riigitegelane.
26
Leningradi kunstnik Georgi Vereiski (1886–1962).
27
Kaarel Karm (1906–1979), näitleja. Lavategevust alustas “Estonias” 1925. aastal, aastatel 1932–1942 ja 1943–1949 Estonia Teatri ning 1942–1943 ja 1949–1979 Tallinna Draamateatri näitleja. Kehastas suure eduga Shakespeare’i traagilisi kangelasi.
28
Nikolai Tšerkassov (1903–1966), Vene näitleja. Pälvis tähelepanu peaosadega filmides “Peeter I”, “Aleksander Nevski”, “Ivan Groznõi” jt.
29
Sel ajal tõlkis Valda Raud Theodore Dreiseri romaani “Õde Carrie”. Raamat ilmus Eesti Riikliku Kirjastuse (ERK) sarjas “Suuri sõnameistreid” 1960. aastal.
30
Zara Doluhhanova (1918–2007), armeenia päritolu ooperilaulja, kes astus tihti üles kammerkontsertidel. Oli oodatud laulja Nõukogude Eestis. Ta repertuaaris olid vene romansid (Rahmaninov, Prokofjev, Sviridov, Tšaikovski, Šostakovitš jt.), Schuberti, Liszti jt. laulud, ooperiaariad (Mozart, Puccini jt.).
31
Rudolf Baršai (1924–2010), vene dirigent ja vioolamängija. Oli kuulsa Borodini-nimelise keelpillikvarteti asutajaid, Moskva kammerorkestri looja. Emigreerus 1977. aastal Iisraeli, juhatas aastatel 1977–1981 Iisraeli kammerorkestrit, oli Vancouveri Sümfooniaorkestri muusikajuht.
32
Tsiteeritud käsikirjalised märkmed ei ole ilmunud, raamatu koostaja leidis need Valda Raua paberite seast.
33
Leili Muuga (1922–2016), Eesti maalikunstnik. Aastatel 1962–1977 ERKI õppejõud, hiljem vabakunstnik.
34
Märt (Mart) Bormeister (1916–1991), maalikunstnik ja pedagoog. Tema maaliloomingut iseloomustavad realistlikult kujutatud maastikud ja linnavaated, viljeles ka nn. ajaloolisi maale.
35
Mari Adamson (1908–2000), tekstiilikunstnik, Adamson-Ericu abikaasa. Aastatel 1944–1977 ERKI õppejõud.
36
Alan Sillitoe romaan “Ukse võti” (Valda Raua tõlge) ilmus Eesti Raamatu sarjas “XX sajandi raamat” 1967. aastal.
37
Aino Pervik (1932, a-st 1961 Raud), kirjanik, Eno Raua abikaasa. Populaarsete lasteraamatute “Kunksmoor” (1973), “Arabella, mereröövli tütar” (1982), “Kallis härra Q” (1992) jt. autor. Kirjutanud ka novelle, luuletusi, kirjanduskriitikat.
38
Rein Raud (1961), Aino Perviku ja Eno Raua poeg. Kirjanik, tõlkija, pedagoog, japanist. Dr. phil. (1994, Helsingi Ülikool). Tallinna Ülikooli rektor 2006–2011.
39
Helja Aulik-Mills oli Valda kooliõde Elfriede Lenderi Eragümnaasiumis.
40
J. D. Salingeri romaan “Kuristik rukkis” ilmus Valda Raua tõlkes 1961. aastal.
41
Ursula Põks (1919–2006), tõlkija ja toimetaja. Oli Valda Raua kooliõde Elfriede Lenderi Eragümnaasiumis ja hiljem tema ustav sõber. Töötas aastaid ajakirja Noorus ja ajalehe Sirp toimetuses.
42
Harper Lee romaan, eestikeelse pealkirjaga “Tappa laulurästast”, ilmus Valda Raua tõlkes Eesti Raamatu väljaandena 1964. aastal.
43
Annus Raud (1945), Valda ja Mart Raua poeg, Anu Raua vend. Tõlkija ja mitmete raamatute koostaja. Nt. on kirjastuselt Odamees 2005. aastal ilmunud Annus Raua koostatud raamat “21 maailmakuulsat diplomaati”, 2012. aastal “21 maailmakuulsat kunstnikku”.
44
Holden Caulfield – Jerome David Salingeri romaani “Kuristik rukkis” 17-aastane peategelane.
45
Stanley Forman (1921–2013), briti filmiprodutsent. Formani firma Educational & Television Films lõi sõjajärgsetel aastakümnetel mahuka filmiarhiivi, mis koosneb tollase idabloki riikides toodetud dokumentaalfilmidest. 2002. aastal annetas ta selle unikaalse arhiivi Briti Filmiinstituudile (British Film Institute).
46
Dr. Helle Lipp, Mart Raua raviarst Tallinna Vabariiklikus Neljandas Haiglas (täna Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena haigla ja polikliinik).
47
Villem Reimann (1906–1992), helilooja ja pedagoog.
48
Otto Samma (1912–1978), tõlkija ja toimetaja. Tõlkis eesti keelde vene kirjandust (L. Tolstoi, M. Gorki, M. Šolohhovi, B. Okudžava jpt. teoseid) ja ka eesti kirjandust vene keelde (Jaan Krossi teosed). Asutas 1957. aastal Loomingu Raamatukogu, oli selle esimene toimetaja a-ni 1973.
49
Valerian Loik (1904–1986), maalikunstnik. Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli Pallas Ado Vabbe õpilasena. Viljeles interjööri- ja aktimaali, natüürmorti ja portreed.
50
Uno Laht (1924–2008), kirjanik ja tõlkija. Oli Teises maailmasõjas NSV Liidu relvajõudude hävituspataljonis, aastatel 1944–1946 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtöötaja.
51
Irene Tiivel (1924–2017), oli väga hinnatud inglise keele õppejõud. Tõlkinud ja lavastanud näidendeid. Akadeemilise Inglise Klubi ja Akadeemilise Inglise Suusalaagri asutaja. Raamatu “Inglise meel inglise keeles” (2012) autor. Sai inglise keele õpetamise ja briti kultuuri tutvustamise eest Elizabeth II-selt Briti Impeeriumi Ordu autasu.
52
Jerome Kilty näidend “Armas luiskaja” (tõlge Valda Raud). Mängisid Linda Rummo (Stella Campbell) ja Ants Eskola (Bernard Shaw). Lavastas Voldemar Panso. Esietendus telelavastusena 1964. aastal. Kaks aastat hiljem lavastas Panso “Armsa luiskaja” Noorsooteatris, mängupaigaks Kadrioru loss.
53
William Faulkneri novellikogu “Ümberpöörd”, Valda Raua tõlge. Loomingu Raamatukogu 1965, nr. 14.
54
Krista Kajandu, moekunstnik.