Väike viiteleksikon
Koostanud Erkki Sivonen
Esmatrükk: Ilo, 1996
Esikaanel Finnur Magnússoni „Yggdrasill“,
foto autor Ondřej Žváček (Wikimedia Commons / CC BY 2.5)
Tagakaanel Flora fresko 1. sajandist, foto autor
Marie-Lan Nguyen (Wikimedia Commons / Public Domain)
Keeletoimetaja Ülo Toomsalu
Kujundaja Linda Liblikas
Kõik õigused kaitstud
Autoriõigus: Erkki Sivonen ja Hea Lugu 2019
www.healugu.ee
ISBN 978-9949-673-05-6
ISBN 9789916601129 (epub)
Saateks
Selle raamatu esmatrüki ilmumisest sai tänavu
23 aastat. Selle aja jooksul on maailm muutunud veel hoopis väiksemaks ja kättesaadavamaks. Üleilmastumine – kiired transpordiühendused, kaubad, piirideta side, inimeste liikumine üle riigipiiride parema elu otsingul – on argipäev. Aga ometi näib välise sarnastumisega koos käivat üks vastassuunaline protsess – mõisteruumide eraldumine. Üha enam kohtab suletud nišše, „teisi elusid“, kus kogu jutt käib vaid oma
väikese narratiivi, erakonna, konteksti, mängukaasluse raamides.
Kui sajandi eest lõimis ja toitis õhtumaa ühist kultuuri- ja mõisteruumi alma mater, haridus (see vana „hea klassikaline haridus“, mida ihaldati seda usinamalt, mida kehvem oli õppuri päritolu ja närusem kuub),
siis nüüd ootab ühiskond hariduselt vähe igavikulist
ja palju praktilist ettevalmistust ülikiirelt uueneva ja peatselt väärtust kaotava infoga toimetulekuks.
Paljudel meist on võimalik ise teha asju, millest veel 23 aastat tagasi ei saanud, vähemalt Eestis, unistada. Homme uidata Veneetsia kaupmehepaleede vahel,
ülehomme juua Jaakobi kaevust Palestiinas ja järgmisel nädalavahetusel kõndida Machu Picchu müüril.
Aga tõsist kõneainet leitakse vaid oma nišiga, nendega, kellega mõisteruum kattub, olgu sõpruskonnaga ühismeedias või mõttekaaslastega klubis.
Niisiis võiks nüüd olla sellel väikesel leksikonil ka üks lisaotstarve lisaks praktilisele. Toetada vastupanuliikumist mõttelistele müüridele. Olla optimistlik tõend meid ikkagi ühendavast piirideta kultuuriruumist, kus passi näidata ei ole vaja.
ERKKI SIVONEN
1. Märksõnad on sõnastikus paigutatud tähestikulises järjekorras. Rasvases kirjas sõna artiklis osutab eraldi artikli olemasolule antud sõna kohta.
2. Ümarsulgudes ( ) on antud märksõnade levinumad paralleelvormid, näiteks vanemas eestikeelses kirjanduses kasutatud nimekujud või kreeka nimede ladinapärased variandid.
3. Nurksulgudes [ ] on lihtsustatud kujul antud nende märksõnade hääldus, mille hääldamine erineb kirjapildist või mille puhul võib ette tulla raskusi rõhu leidmisega.
Märk ’ näitab järgneva silbi rõhulisust.
Märk : osutab sellele, et eelnev täishäälik on pikendatud. Nendel juhtudel, kus silbi rõhk väljendub eesti häälduses pikendatud täishäälikuna, on kasutatud pikendus-, mitte rõhumärki.
Rõhku ei näidata, kui see langeb esimesele silbile.
Seejuures on muinaskreeka nimede puhul, mis enamasti on eesti keelde ja kultuurikonteksti (nagu enamikku teistesse Euroopa keeltesse) tulnud ladina keele vahendusel ja mille puhul on olnud valida kreeka- või ladinapärase hääldusviisi vahel, eelistatud seda hääldusviisi, mis tundub olevat eesti keeles kodunenum.
Nt kreekapäraselt
[eurüdi:ke] (mitte [eurü:dike])
[mero:pe] (mitte [merope])
[antigo:ne] (mitte [anti:gone])
ja ladinapäraselt
[polüfe:mos] (mitte [polü:femos])
[helles’pontos] (mitte [hel’lespontos])
[am’fitrüon] (mitte [amfi’trüon]
Muidugi ei ürita käesolev väike sõnastik tõestada säärase valikupõhimõtte optimaalsust, vaid katsub pigem anda lihtsat juhatust seal, kus klassikaliste keelte oskust või entsüklopeediat parajasti varuks pole.
Hääldust ei korrata märksõnadel, mis sisaldavad eelnevat märksõnaks olevat isikunime.
4. Märgiga → (sõna või fraasi ees) on tähistatud märksõna ülekantud tähendus(ed) tänapäevases keelepruugis. Fraseologismide puhul on antud nende nüüdisajal käibiv tähendus, mis sageli mõnevõrra erineb artiklis seletatud ajaloolisest.
5. Lühenditest on kasutatud alljärgnevaid:
Teadmiseks sõnastiku kasutajale
| a) vana testamendi raamatud: | |
| 1 Aj | Esimene Ajaraamat |
| 2 Aj | Teine Ajaraamat |
| Er | Ester |
| Es | Esra |
| Ha | Habakuk |
| Hs | Hesekiel |
| Ii | Iiob |
| Jn | Joona |
| Jo | Joosua |
| Jr | Jeremija |
| Js | Jesaja |
| Kg | Koguja |
| Ko | Kohtumõistjate raamat |
| 1 Ku | Esimene Kuningate raamat |
| 2 Ku | Teine Kuningate raamat |
| L | Laulud |
| Mi | Miika |
| 1 Mo | Esimene Moosese raamat |
| 2 Mo | Teine Moosese raamat |
| 3 Mo | Kolmas Moosese raamat |
| 4 Mo | Neljas Moosese raamat |
| 5 Mo | Viies Moosese raamat |
| Ne | Nehemja |
| Ru | Rutt |
| 1 Sa | Esimene Saamueli raamat |
| 2 Sa | Teine Saamueli raamat |
| Sk | Sakarja |
| Tn | Taaniel |
| Õp | Õpetussõnad |
| b) apokrüüfilised raamatud: | |
| Tb | Toobit |
| c) uue testamendi raamatud: | |
| Ap | Apostlite teod |
| Ga | Pauluse kiri Galaatlastele |
| Ilm | Johannese ilmutus |
| Jh | Johannese evangeelium |
| 1 Jh | Johannese esimene kiri |
| Kl | Pauluse kiri koloslastele |
| 2 Ko | Pauluse teine kiri korintlastele |
| Lk | Luuka evangeelium |
| Mk | Markuse evangeelium |
| Mt | Matteuse evangeelium |
| 1 Pe | Peetruse esimene kiri |
| 2 Ti | Pauluse teine kiri Timoteosele |
| d) muud lühendid | |
| a | aasta |
| ar | araabia |
| e | ehk |
| eKr | enne Kristust |
| hbr | heebrea |
| hisp | hispaania |
| ingl | inglise |
| jm | ja mujal; ja muud |
| jt | ja teised |
| k | keele; keeles |
| kr | vanakreeka |
| lad | ladina |
| nn | niinimetatud |
| nt | näiteks |
| pKr | pärast Kristust |
| pr | prantsuse |
| saj | sajand; sajandi; sajandil |
| sh | sealhulgas |
| st | see tähendab |
| sanskr | sanskriti |
| sks | saksa |
| sum | sumeri |
| u | umbes |
| v | või |
| v.a | välja arvatud |
| vrd | võrdle |
| vt | vaata |
6.
Osundused piiblist pärinevad 1968. a väljaandest, juhul kui ei ole näidatud teisiti.
Märksõnastik
A
A ja O Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht olid alfa ja oomega; eestikeelses uues