Juba tsikliga kaldes olles väldi esipiduri kasutamist.
Kui mootorratas on juba kaldes ja kaldes oleku ajal tekib vajadus pidurdada, siis esipidurit tuleb kasutada väga sujuvalt ja ettevaatlikult. Kuna esiratas keerleb sel hetkel oma ümaral ääreosal, vähendab esipiduri kasutamine rehvi pidamist veelgi ning sunnib ratast liikuma kurvist otsejoones välja. Järsult esipiduriga pidurdades pidurdad sa ratta „alt ära” ja põhjustad kukkumise.
Harjuta kindlasti kurvis pidurdamist. Tee seda alati ettevaatlikult ja jälgi kindlasti, et harjutamise ajal ei oleks vastu- või tagant tulevaid autosid. Ka mootoriga pidurdab tsikkel väga tõhusalt, harjuta ja õpi oma ratast tundma, kas äkki piisab gaasi mahalaskmisest ja sellega mootoripidurduse tekitamisest kiiruse vähendamiseks, kui avastad, et kurvi sisenemise kiirus oli liiga suur. Kuid ära unusta, et kurvi läbimise ajal mistahes moel pidurdades kaotab ratas alati osa pidamisest ja püüab inertsi mõjul liikuda otse, mida saab kompenseerida ja ratast järsemalt pöörama panna vaid gaasi lisamisega.
Kui puhtal asfaldil otse liikudes ja seejärel pidurdades esiratas blokeerub, siis hakkab ratas küll libisema, kuid üldjuhul ei põhjusta see veel kukkumist.
Instinktid – mootorratturi vaenlased
Inimesed reageerivad ohuolukordadele instinktiivselt ja selliste alateadlike reaktsioonide ülesanne on tagada ellujäämine. Instinktid käivituvad reflektoorselt, ilma neile mõtlemata. Ellujäämisinstinktidega on inimest varustanud evolutsioon. Näiteks pilgutab või suleb inimene silmad, kui keegi teda ootamatult ehmatab. Või tõmbab käe tagasi, kui see kõrvetada saab.
Kui tegemist on mootorrattasõiduga, võivad mitmed alateadlikud refleksid osutuda lausa eluohtlikeks. Kui sõitja oleks osanud ohuolukorras reflekse taltsutada ja teadlikult käituda, oleks selliste reflektoorsete reaktsioonide tagajärjel toimunud õnnetused jäänud toimumata. Kuna selliseid instinkte on väga raske või peaaegu võimatu välja lülitada, tuleb pidevalt harjutada ohuolukordades käitumist, et õppida oma ürgseid instinkte kasvõi osaliselt valitsema.
Üks kõige levinum sõiduvigu tekitav reaktsioon on ohtu märgates käte kangestumine ja selja sirgeksajamine, valmistudes sedasi justkui kokkupõrkeks ja püüdes end selle vastu kaitsta. Nii kaob ratta juhtimiseks vajalik lõdvestunud ja rahulik sõiduasend ja ohuallikast ei suudeta mööda sõita.
Mootorratas on nagu relv, millega tabad just seda, mille poole vaatad. Ära jää ohuallikat põrnitsema!
Teiseks levinud reaktsiooniks on pilgu kinnitamine ohuallikale. Kogu tähelepanu on koondunud takistusele või ohule, näiteks kõrvalteel lähenevale autole, ja jälgitav auto tõmbab sel juhul nagu magnetiga enda poole. Ega asjata ei öelda, et mootorratas on nagu relv, sellega tabad just seda, mille poole vaatad. Selline ohu „sihtimine” on väga tihti mootorrattaõnnetuse põhjuseks.
Kui kurv osutub järsemaks kui on arvestatud, käitub seni vaid autot juhtinud inimene tõenäoliselt nii: kuna autot juhtides tuleb rooli keerata veelgi rohkem kurvi suunas, keeratakse ka mootorratast juhtides lenksu kurvi suunas. Nagu vastupööramise näide õpetas, püüab ratas end nüüd sellise tegevuse tagajärjel hoopis püsti tõsta ja sõidujoon muutub veel laiemaks. Alateadliku reaktsiooniga saavutatakse seega täpselt soovitule vastupidine olukord.
Kurvis kiputakse gaasi maha laskma, mis mõjub umbes samamoodi nagu tagapiduri kasutamine. Gaasi vähendamine koondab ratta raskuse esirattale, mis raskendab ratta juhtimist. Sõidujoon muutub veel laiemaks kui algselt oli plaanitud, sest gaasiandmist vähendades või pidurdades ajab ratas end inertsi mõjul rohkem püsti ja püüab liikuda otse.
Kuidas valitseda ohtlikke instinkte
Ohtlike instinktide valitsemiseks:
ole teadlik vigu põhjustavaist reaktsioonidest;
tunne ära olukorrad, millesse sattudes ohtlikud instinktid käivituvad;
harjuta järjekindlalt end ohuolukordadele reageerima, et vältida reaktsioonide automaatset käivitumist.
Ohtlikke instinkte on võimatu täielikult välistada. Ka kõige kogenumad sõitjad ehmuvad vahel ja teevad vigu. Kuid ohuolukordades käitumist harjutades on võimalik oma sõidutehnikat tunduvalt parandada.
Millal käivituvad ohtlikud instinktid
Levinumad ohuolukorrad, kus ohtlikud instinktid käivituvad, on:
kurvi keskel tekib ebakindlus, et kurvi pole võimalik valitud kiirusega ilma teelt välja sõitmata läbida;
saad aru, et kiirus on kurvi läbimiseks liiga suur või osutub kurv arvatust palju järsemaks;
pead minema sügavamasse kaldesse, kui mugav tundub ja oskused lubavad;
sul tekib hirm, et rehvide pidamine kaob;
ees on takistus.
Ei ole vahet, kas oht on tõeline või kujuteldav, sest refleksid käivituvad paanikasse sattudes nii esimesel kui teisel juhul.
Kogenud sõitjad soovitasid mulle järgmist harjutust, mida on sobiv teha sõidu ajal. Harjutuse mõte on järgmine: vali endale sõites pidevalt mõni hetk, kus sa antud liiklussituatsiooni arvestades püüad ette kujutada, kuidas sa käituksid, kui peaks tekkima ohtlik olukord. Kuhu sa keeraksid, kas pidurdaksid, kas põikaksid takistusest kõrvale, millised on kõik võimalused olukorda sinu jaoks ohutult lahendada. Näiteks kui sulle tuleks sinu sõidureas vastu auto, kes teeb teisest autost möödasõitu, kui teele jookseb kass või väike laps, kui tee peal vedeleks just sinu poolt väljavalitud kohas mingi ese jne.
Selliste ülesannete lahendamisega harjutad sa oma alateadvust ja oskad reaalses olukorras paremini võimalikke ohte hinnata. Sa õpetad oma alateadvusele selgeks passiivse valmisoleku, et ohtlikest olukordadest puhtalt välja tulla.
Õige sõiduasend
Õige sõiduasend on mootorratta valitsemise seisukohast otsustava tähtsusega. Kui su jalad on korralikult jalaraudadel, käsivarred rahulikud ja küünarnukist kergelt kõverdatud, käed hoiavad kindlalt juhtrauast ja keha nõjatub veidi ettepoole, on mootorratta juhtimine kerge. Kui su alakeha püsib kindlas isteasendis, suudad sa raskusteta takistuse eest kõrvale põigata. Kui sul tekib sõiduolukorras ebakindlus, kas jõuad pidurdada, suru jalgadega tugevamini kahelt poolt vastu mootorratast, nõjatu veidi ettepoole ja pinguta kõhulihaseid. Soome sõiduõpetajad soovitavad sõita kogu aeg jalad vastu paaki.
Õige sõiduasend on mootorratta valitsemise seisukohast otsustava tähtsusega.
Käte rahulik ja lõdvestunud olek on mootorratta juhtimise seisukohalt oluline, sest kangestunud keha ja käte puhul kandub kogu keha liikumine üle mootorrattale ning muudab ratta käitumise palju rahutumaks.
Tahapoole nõjatudes kaotatakse suur hulk vajalikku energiat, mida oleks vaja ratta juhtimiseks kanda juhtrauale. Kerge ettepoole nõjatumine seevastu paneb kõhulihased tööle, kannab keha raskuse korralikult jalaraudadele ja annab võimaluse juhtrauda piisava jõu ja täpsusega liigutada. Tavakiirusel olgu juhtimisliigutused kerged, kuid mida suuremad on kiirused, seda rohkem täpsust ja kiirust vajab ka ratta juhtimine.
Sõiduasend kurvis
Kui lähened kurvile, tuleb õige sõiduasend võtta juba veidi enne kurvi sisenemist, mitte korrigeerida seda kurvisõidu jooksul. Tavakiirusel ei ole vaja end sadulas liigutada, rääkimata nn mootorratta küljel „rippumisest”, mida kasutatakse ringrajal.
Kurvi sisenedes