Minu Itaalia. Magus ja mõru. Kärt Vilt

vilkalt uurimas uhkeid detaile, millega pühamu seinad ja laed on kaunistatud. Meid ümbritseb igast võimalikust ilmakaarest pompoosne, viimse täiuseni lihvitud kunstide karneval. Siin võiks veeta tunde ilu ahmides! Fabrizio jääb talle omaselt sõnaahtraks, kiirustades meid vaid tagant ja tuletades meelde, et kohe on aeg lahkuda.

      „Andiamo, ragazze!“ ühmab ta üha monotoonsemal häälel, lisades igaks juhuks ka ingliskeelse vaste: „Let’s go, girls!“ Raske on tabada mingitki emotsiooni Fabrizio tuimas hääletoonis, kui ta sama fraasi kedrates meid üha agaramalt väljapääsu poole suunab.