Originaali tiitel:
Emilie Rose
THE MILLIONAIRE’S INDECENT PROPOSAL
2007
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.
Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.
See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud Virve Pillau
Korrektor Inna Viires
© 2007 by Emilie Rose Cunningham
Trükiväljaanne © 2008 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2019 Kirjastus ERSEN
Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.
Raamatu nr 10095
ISBN (PDF) 978-9949-455-90-4
ISBN (ePub) 978-9949-84-623-8
Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Hea lugeja!
Mis võiks olla veel maitsvam, kui seksikas prantsuse šokolaadimeister? Mulle pakkus Franco Constantine’i tegelaskujust kirjutamine rohkem lõbu, kui seda on valmistanud mulle pika aja jooksul mu ükski teine raamatukangelane. Franco on tõeline nautleja – mees, kes arvab, et ta teab, mida tahab ja kuidas seda saada. Mul on hea meel, et ilmus Stacy Reeves, kes näitas talle, et ta mõtlemine oli vale.
Asenduspuhkus Monacos ja selle loo kirjutamine oli täielik rõõm. Monaco on mind võlunud juba keskkoolipäevist saadik, mil ma palusin oma vanematel mul võimaldada astuda Massachusettsis asuvasse Amherst College’isse, Monaco vürsti ülikooli. Ma olin veendunud, et ta saab minu printsiks, kui ma vaid temaga peaksin kohtuma. Saatusel olid teised plaanid. Ma läksin kodulähedasse kolledžisse, kuid loomulikult kohtusin ma oma printsiga.
Head lugemist!
Emilie Rose
Bron, Juliet, Sally ja Wanda,
kui teid poleks olnud, siis see raamat ei oleks ilmunud. Naised, aitäh, et mulle toeks olite.
MJ, aitäh sädeme eest, mis andis mulle Franco.
Proloog
„Kas sa pead tõesti abielluma iga naisega, kellega sa magad?” Seda küsis oma isalt Franco Constantine. Ta kõndis Avignoni lähistel perekonnale kuuluva lossi saalis raevunult ringi. „See naine on minust noorem.”
Isa kehitas õlgu ja naeratas vana narri juhmi naeratust. „Ma olen armunud.”
„Ei, papa. Sa oled kiimas. Jälle. Me ei saa endile lubada veel ühte sinu kulukatest lahutusprotsessidest. Meie sularahareservid on Midas Chocolates’i laiendamisel kokku kuivanud. Tänu jumalale, kui sa keeldud abielueelsest lepingust, siis aga anna kõik mulle üle vaadata, enne kui sa temaga abiellud ning paned hädaohtu meie äri ja perekonna valdused, tehes vea number viis.”
Armand raputas pead. „Angeline ei ole viga. Ta on õnnistus.”
Franco oli kohanud nimetatud naisolevust lõunasöögil. Too ei olnud ingel. Kuid oma eelnevatest kogemustest teadis mees, et ta isa ei võta kedagi kuulda, kui naine on ta ära võlunud. „Ma pole nõus.”
Armand jättis oma käe Franco õlale. „Franco, mulle ei meeldi näha, et sa nii kurb oled. Selge, et su endine naine oli isekas tüüp, kuid kõik naised ei ole sellised.”
„Sa eksid. Naised on kahepalgelised ja äraostetavad olevused. Ei ole midagi, mida ma tahaks selle käest, keda ma osta ei saa.”
„Kui sa lõpetaksid kurameerimise rikaste ärahellitatud naistega ja leiaksid kellegi, kellel on traditsioonilised väärtused nagu Angeline’il, saaksid sa naise, kes armastaks sind sinu enese ja mitte sinu raha pärast.”
„Vale. Ja kui su armuke armastab sind ja mitte su vara, siis heidab ta su eemale, kui sa oled enda laostanud, ning kui su ind vaibub ja naise advokaadid aktiivselt tegutsema asuvad, ei kavatse ma enam jälle su kinnisvara peale laenu võtta, kauplusi sulgeda ega töötajaid vallandada.”
„Kui sa tahad nii väga kontrollida Constantine’i osakut, siis abiellu.”
„Oma uuesti abiellumisega ei sea ma perekonna varasid ohtu.”
„Ja kellest saab pärija? Keegi, kes kõik selle pärib, kui sind ja mind enam pole?” Armandi käeviibe osutas lossile, mis oli olnud perekonna omand juba aastasadu.
Midagi isa hääletoonis pani Franco kõrvu teritama. „Kas Angeline on rase?”
„Ei. Kuid poeg, sa oled kolmekümne kaheksane. Praegu peaksin ma juba lapselapsi põlvedel kiigutama. Kuni sul pole tahtmist meie mõisale pärijaid muretseda, arvan ma, et vahest peaksin seda tegema mina. Angeline on vaid kolmekümnene. Enne oma surma võiksin temaga saada veel poegi ja tütreid.”
„Sa ei mõtle seda tõsiselt. Sa oled seitsmekümne viiene.”
Isa heitis talle karmi pilgu. „Kui sa abiellud enne minu septembris toimuvat pulma, siis kirjutan ma kõik sinu nimele. Kui mitte, siis…” ta laiutas käsi ja kehitas õlgu, „võtan ma ohjad enda kätte.”
Francol poleks raske leida naist, kellega abielluda. Kes iganes ta tuttavatest nõustuks, kuid tema endise naise reetmise vari saatis teda endiselt. Ta oli olnud noor armastusest sõge lollpea, pime Lisette’i vigade ja reetlikkuse suhtes. Enam ei laseks ta niimoodi ühelgi naisel end petta, mitte kunagi. Abiellumine oli välistatud.
Ta seisis isaga silm silma vastas. „Kui ma leian ühe neist müütilistest eeskujudest ja tõestan, et ta on sama saamahimuline nagu ülejäänud tema soo esindajad, siis kirjutad sa Constantine’i valdused ilma minupoolse abieluparoodiata minu nimele.”
„Kuidas sa seda täpselt tõestad?”
Jah, kuidas? „Ma pakun talle miljon eurot, kui ta laseb kasutada kuu aja jooksul oma keha, ilma et oleks juttu armastusest ega abiellumise võimalusest. See summa on vaid murdosa sellest, mis iga su lahutus meile maksma on läinud.”
„Ma võtan su tingimused vastu, kuid ära puikle kõrvale sellega, et leiad võimatu naise. Ta peab olema keegi, kelle sa leiad kütkestava olevat ja kellega sa magada tahad, ning see, kellega sa sooviksid abielluda, kui ta poleks ostetav.”
Naine, kes ei oleks ostetav. Sellist looma polnud olemas.
Olles oma võidus kindel, sirutas Franco käe välja kokkulepet kinnitavaks käepigistuseks. Võit ei saa olema mitte ainult magus, vaid ka kerge, ja isa kõige viimane parasiit ei saa võimalust pista oma nokk perekonna varalaekasse ja see tühjaks imeda.
Üks
„Le chocolat qui vaut son poids en or,” luges Stacy Reeves valjul häälel kullatud kirja poeaknal. „Mida see tähendab?” küsis ta oma sõbrannalt Candace’ilt ilma et oleks tõstnud pilku kullaga ääristatud vaagnatele välja pandud isuäratavalt šokolaadivalikult.
„Šokolaad, mille kaal on kulda väärt,” vastas kerge aktsendiga läbi ja lõhki mehine hääl. Candace see küll ei olnud.
Üllatunult tegi Stacy oma sandaalides jalgadel poolpöörde. Ohhoo. Unusta šokolaad. Tema ees seisev tumedapäine sinisilmne