Loomaarstid ja teised loomadega töötavad spetsialistid teavad, et muretu elu elamiseks peab üks loomaliik toituma just selle liigi jaoks vajalikust looduslikust toidust.
Inimesed tekitavad endale suuri kannatusi, kuna nad ei ole teadlikud oma toitumisvajadustest. Me oleme oma majanduslikus arengus jõudnud sinnamaale, et võiksime end surnuks süüa. Piimal, juustul, pastal, saial ja suhkrust pungil snäkkidel ja jookidel põhinev toitumine teeb ära vajaliku eeltöö vähi, südamehaiguste, diabeedi ja autoimmuunhaiguste tekkeks hilisemas elus. Probleem ei ole ainult selles, et me sööme suhkrut ja muud magusat ning valget jahu, juustu ja võid, mis on kahjulikud, vaid ka selles, et me looduslikku toitu ei söö.
Vaadates enamiku Ameerika laste söödavatest toitudest saadavaid kaloreid, selgub, et vaid 5 protsenti kaloritest saadakse looduslikust toidust, näiteks värsketest puu- ja köögiviljadest, ubadest, toorestest pähklitest ja seemnetest. Rafineerimata toidu ohtlikult väike osakaal põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu sagedast haigestumist ja eluea lühenemist.
Meie immuunsüsteem vajab korralikuks toimimiseks tuhandeid taimseid toitaineid. Tutvume mõnega neist lähemalt.
Folaati leidub köögiviljades, ubades ja puuviljades. Eriti suures koguses on seda rohelistes köögiviljades. On välja selgitatud, et madalal folaaditasemel tänapäeva ameerikapärase toitumise juures on seos neuraaltoru defektide esinemisega emakas. Hiljuti seostati madala folaadisisaldusega toitumist ka teiste haiguste esinemisega, näiteks rinnavähi ja südamehaigustega.3 On väga tõenäoline, et selle riski suurenemise taga ei ole ainult folaadipuudus, vaid ka mitmete teiste folaadirikastes toitudes sisalduvate toitainete vähesus. Kuna ameerikapärases toitumises leidub nii vähe puu- ja köögivilju, soovitavad tervishoiutöötajad rasedatel naistel tarvitada folaati toidulisandina. Selle asemel, et teavitada naisi folaadirikaste roheliste köögiviljade vähese tarbimisega seotud riskidest, soovitavad tervishoiu asjatundjad neil hoopis toidulisandeid tarvitada, nagu oleks ohtlikult madal folaaditase ainus toitainevaese toitumisega kaasnev probleem. Kui naised omastaksid vajaliku folaadi tablettide asemel rohelistest köögiviljadest, jõuaks nende organismi ka tuhandeid muid tervist toetavaid aineid. Levinud, terviktoitumise asemel kindlatele toitainetele suunatud toitumisalased nõuanded soodustavad toitumist, millega kaasnevad tõsised haigused.
K-vitamiini leidub samuti rohelistes köögiviljades. On tõestatud, et emade ja vastsündinute madal K-vitamiini tase suurendab vastsündinul sünnijärgse ajuverejooksu tekkimise tõenäosust. Kuna ameerikapärases toitumises leidub vähe K-vitamiini, saavad kõik Ameerika haiglates sündinud lapsed kohe pärast sündimist K-vitamiini süsti. Taas pakutakse osalist toitumisnõu, selle asemel et tõsta ausse meile looduse poolt antud toitaineallikad. Soovituste asemel emadele süüa rohkem köögivilju ja seeläbi omandada nii K-vitamiini kui ka teisi väärtuslikke toitaineid, teeme kõikidele vastsündinutele K-vitamiini süsti.
Kui me selle asemel, et teha beebidele K-vitamiini süste ja soovitada naistel tarbida toidulisandeid, hariksime naisi ses osas, kui oluline on süüa rohelisi köögivilju ja värskeid puuvilju, oleksid lapseootel emade paremate toitumisharjumuste tulemusena tõenäoliselt tuhanded lapsed pääsenud lapseeas vähi põdemisega kaasnevast tragöödiast. Kõige levinum lapseea vähk on äge lümfoblastne leukeemia, mis on õnnetusjuhtumite järel laste suremuse põhjustajana teisel kohal. Selle haiguse üheks põhjuseks peetakse raseduseelset ja -järgset vähest köögi- ja puuviljade tarbimist.4
Inimestena on meil kindel vajadus erinevate vitamiinide ja mineraalainete järele ning teadlased on avastanud mitmeid neist vajalikest mikrotoitainetest ja mõistnud, millist rolli need meie kehas mängivad. Siiski pöördume väga sageli toidulisandite poole, selle asemel et süüa toite, millest saame neid toitaineid omastada nende loomulikus olekus. Miljardidollariline toidulisandite tööstus on arenenud nii kaugele, et enamik ameeriklasi tarvitab oma tervise parandamiseks ja haiguste ennetamiseks mitmeid erinevaid toidulisandeid. Siiski ei ole see eriti efektiivne lähenemine – toidulisandite tarvitajatele ei ole tagatud kaitse südamehaiguste ja vähi eest.
Sellise pooliku mõtlemise probleem on selles, et üht või teist toitainet toidulisandiga asendades ei arvestata sellega, et ebapiisavas koguses puu- ja köögiviljade tarbimisega kaasnevad kehas palju suuremad puudujäägid kui K-vitamiini ja folaadi ning mõne teise vitamiini ja mineraalaine puudus. Nüüdisaegne ameerikapärane toitumine ei ole ilmselgelt õige ja vaatamata sellele, et enamik ameeriklasi tarvitab toidulisandeid, ei ole halvast toitumisest tingitud suremuse protsent viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Südamehaigused, diabeet, rabandused ja vähk tapavad jätkuvalt enam kui 80 protsenti kõikidest ameeriklastest. Need haigused tapavad nii neid, kes tarvitavad toidulisandeid, kui ka neid, kes ei tarvita. Me peame tegelema põhjustega, miks meie vitamiinidest ja mineraalainetest teadlik ühiskond kannatab sellele vaatamata nii paljude söömisest tingitud tõbede all.
Ülimalt tervislik toitumine on meie hea tervise alustala. Toidulisandid annavad toitumisele lisaväärtuse ning nendega ei saa tervislikku toitumist asendada. Sellepärast nimetataksegi neid lisanditeks. Multivitamiini tarbimine on enamikule inimestele hea, kuna nende toitainete puudus suurendab tõepoolest vähiriski. Inimese toit peab teadaolevalt sisaldama umbes neljakümmet vitamiini ja mineraalainet. B12- ja B6-vitamiini, foolhappe-, niatsiini-, raua-, tsingi- ja seleenipuudus põhjustab meie DNA ahelate purunemist.5 Pool meie inimkonnast vaevleb vitamiinide ja mineraalainete puuduses ning krooniliselt madalad toitainetetasemed põhjustavad toksiliste ainete hulga suurenemist meie rakkudes. Nende ainevahetusega kaasnevate toksiliste ainete hulga suurenemine kiirendab rakkude vananemist ja loob sobiva keskkonna vähi arenguks. Vähene toitainete tarbimine on vähi ja südamehaiguste arenemist mõjutav tegur. Erinevate toitainete saamine toidulisanditest võib mõningal määral aidata, kuid ei ole kindlasti piisav lahendus. Vähiga seondub muudki.
Viimastel aastatel on teadlased avastanud uue mikrotoitainete liigi, mida kutsutakse fütokemikaalideks ning mis mängivad samuti olulist rolli meie loomupärases kaitses vähi vastu. Uute teadusuuringute laine on hiljuti avastatud looduslikes (töötlemata) taimsetes toitudes leiduva enam kui 12 000 fütokeemilise toitaine uurimisel tekitanud teadusringkondades elevuse, mille sarnast ei ole nähtud pärast esimese vitamiini avastamist 1900ndate aastate alguses. Need toitained toimivad üheskoos vähki tekitavate komponentide neutraliseerimisel, vabade radikaalide deaktiveerimisel ja DNA parandusmehhanisme käivitamisel. Need umbes 12 000 fütokemikaali mängivad inimese immuunsüsteemi kaitsmisel põhilist rolli. Teadlased märkasid, et kui puudub nende uut liiki ainete piisav kogus ja laialdane valik, vananevad rakud kiiremini ning kaotavad võime jääk- ja mürkaineid väljutada ja neutraliseerida. See uus antioksüdantidest toitainete liik on hädavajalik degeneratiivsete haiguste ennetamiseks. Meil ei ole võimalik omastada toidulisanditest piisavas koguses ja laias valikus fütokemikaale, me peame neid saama päris toidust, eriti seetõttu, et kõiki neist ei olegi veel avastatud. Kui loobume puu- ja köögiviljade söömisest, keerame selja toitainetele, mille võimuses on meis tekkivate haiguste ärahoidmine.
See, mida me sööme, annab meile materjali rakkude ehitamiseks. Selle tõttu oleme me see, mida me sööme. Süües tervislikku toitu, on meie keha, nagu see on looduse poolt loodud, haigusi tõrjuv; kui me tervislikku toitu ei söö või sööme vale toitu, võib meie keha muutuda haigustele vastuvõtlikuks. Toit, mida me sööme, annab meile palju muud peale keha tööle paneva kütuse. Toidust saame toormaterjali meie elundite, kaasa arvatud aju ülesehitamiseks. Hädavajalikud toitained aitavad luua neurotransmittereid ja ajurakkude retseptoreid, mis juhivad meie mõtlemist. Toidu kaudu omastame toormaterjali, et üles ehitada kõik rakud, millest meie keha koosneb. Selleks, et kvaliteetselt funktsioneerida,