7
Mälumisjää valmistamiseks tuleb jääd koorida, kui see alles tekib, ning vormida see siis õige suuruse ja kujuga tükkideks.
8
Jõukamad majapidamised andusid oma kirele jäälaastude järele (Ilan Brat, „Chew This Over: Munchable Ice Sells like Hot Cakes”, Wall Street Journal, 30. jaanuar 2008). Ühel aastal kinkis Amy Grant jõuludeks oma abikaasale, kantritäht Vince Gillile, restoranide jäämasina Scotsman.
9
Erik Brynjolfsson, Andrew McAfee, „Teine masinate ajastu. Töö, progress ning õitseng hiilgava tehnika ajastul”, Post Factum 2018. –
10
Selles raamatus nimetame ennast üksnes eesnimega: Andy ja Erik.
11
Programmeerijaid nimetatakse sageli kodeerijateks ja täiesti põhjusega. Need inimesed tegelevadki teadmiste kodeerimisega ehk teadaoleva lahtikirjutamisega.
12
Need mootorid ise said voolu elektrigeneraatorist, mis paiknes tehase lähedal, või toona veel uuest elektrivõrgust.
13
Elekter oli aurujõust algusest peale usaldusväärsem ja odavam. Aga kuna need olid seni aurujõul töötanud tehases elektri ainsad vahetud eelised, peetigi elektrit kõigest „mõnevõrra paremaks”.
14
Väga lühikesed vastused neile küsimustele on jah, enam-vähem ja ei.
15
Ettevõttesüsteeme hakati peagi nimetama lühenditega, nagu näiteks ERP (
16
Kui täpsem olla, siis vähema hulga tarkvaraprogrammidega. Isegi kõige enesekindlamad äritarkvara müüjad ei väitnud, et ainsast süsteemist oleks piisanud kõige tarvis, mida firmadel oli vaja.
17
Tunnustuseks tema töö eest veebi leiutamisel andis Briti kuninganna Elizabeth 2004. aastal Berners-Leele Briti Impeeriumi ordu rüütelkomandöri tiitli (KBE). Andreessen oli 2013. aastal üks esimesi kuninganna Elizabethi inseneripreemia laureaate.
18
Tunnustuseks tehtud töö eest autasustati Kahnemani esimese mittemajandusteadlasena Nobeli majanduspreemiaga.
19
Need neutraalsed ja igavad nimetused pandi selleks, et mitte taaselustada ammuseid lahkhelisid ja vaidlusi muude terminite ümber.
20
Benson jõudis sellise süsteemini siis, kui ta oli isaduspuhkusel viibides tutvunud Wikipedias avaldatud kognitiivsete moonutuste loeteluga. Ta avaldas oma selle eluhäkkide blogis Better Humans (http://betterhumans.net). See on tore näide selle kohta, kuidas võrgukasutajad ideid jagavad. Sama nähtust käsitleme detailsemalt käesoleva raamatu kolmandas osas.
21
Sellel nähtusel on uhke nimi apofeenia. Kui sama eksimus juhtub statistika ja masinõppe mudeleis, nimetatakse seda tavaliselt andmetega ülekülvamiseks.
22
Jonathan Haidt seletab oma raamatus „The Happiness Hypothesis” („Õnnehüpotees”): „Nähtust, et inimesed leiutavad oma käitumise põhjenduseks kergesti põhjusi, nimetatakse konfabulatsiooniks. Konfabulatsiooni esineb kahestunud ja muudel ajukahjustustega isikutel nii sageli, et [psühholoog Michael] Gazzaniga viitab vasema ajupoolkera kõnekeskusele kui interpreteerivale moodulile, mille ülesandeks on jooksvalt kommenteerida kõike, mida ego teeb, ehkki sel puudub ligipääs ego käitumise tõelistele põhjustele või motiividele. Näiteks kui paremale ajupoolkerale ilmub sõna „kõnni”, võib patsient püsti tõusta ja minema kõndida. Kui küsida, miks ta tõuseb, võib ta vastata: „Lähen kokakoolat tooma.” Interpreteeriv moodul on osav seletusi leidma, mitte aga seletama, miks ta nii teeb.” Jonathan Haidt, „The Happiness Hypothesis: Finding Modern Truth in Ancient Wisdom” (New York: Basic Books, 2006), lk 8.