Ettevõtluses on tähtis luua väärtusmaailm, mis on ainuõige sellele sotsiaalsele grupile, millest ettevõte koosneb. Loodetavasti aitab see raamat leida viise, kuidas konkurentidest parem olla. Ma olen kirjutades mõelnud kõigile, kes tahavad ettevõtet asutada või juba töötavad mõnes firmas, ükskõik kui suures või millises kultuuriruumis.
Kui oled oma ettevõtte kasvatanud suuremaks kui 200 töötajat ja sinu firmas toimetab erineva rahvusliku taustaga inimesi, siis oled ilmselt paljudele selles raamatus mainitud järeldustele juba isegi jõudnud.
Kui töötad suures korporatsioonis, siis võivad mitmed minu väited ja soovitused kohatutena mõjuda, sest suurkorporatsioonide kultuuri ja selles raamatus kirjeldatu vahel valitseb tihtipeale lõhe. Sellisel juhul tasub valmistuda võimaluseks, et sinu ettevõtet hakkavad kohe-kohe ohustama need, mis on oma kultuuri ehitanud töötajatele ja neile loomuomaselt mõistetavale tööloogikale.
Loomulikult tuleb mis tahes uute printsiipide juurutamisel ettevaatlik olla. Liigne mürgeldamine võib kasu asemel kahju tuua. Asi pole niivõrd uues kultuuris eneses, kuivõrd võimalikus vastureaktsioonis muutumissoovile. Kes viitsiks kuulata Singer Vingerit, kui see ühtäkki ainult polkasid hakkaks mängima?
Eriti sobib see raamat aga neile, kes ei ole suutnud oma ettevõtet kasvatada. Ning loomulikult neile, kes on juba pankrotti läinud. Usutavasti leiavad nad minu raamatust uusi teadmisi, millega järgmist ettevõtet rajades varasemaid vigu vältida.
Ma olen seda raamatut kirjutades läbi töötanud hulgaliselt kirjandust, intervjueerinud mitme suurfirma asutajaid ja juhte, konsultante, äriingleid ja antropolooge, vaadelnud sadu ettevõtteid ja vestelnud paljude võtmetöötajatega. Ma usun ja loodan, et nende ja minu kogemusest on sulle abi.
Soovitan suhtuda loetusse läbi isiklike tõekspidamiste filtri. Ma pole vastuvaidlemist mittesalliv targutaja, kes käsib kõigil vait olla ning oma juhiseid küsimusi esitamata järgida. Mõtle minust kui vaatlejast, isegi jutuvestjast, kes aastate jooksul nähtut ja kuuldut vahendab.
Ma ei ole kirjanik ega kunstnik. Ometi kirjutasin ja illustreerisin oma raamatu ise. Ma olen sellest unistanud vähemalt 15 aastat ja minuga on nii, et kui mõte kord juba pähe tuleb, siis jõuavad käed varem või hiljem järele. Nii olen ma pidevalt kirjutanud ja joonistanud, ikka selleks, et vilumust kogudes end tähtsaks tööks ette valmistada. Ettevõtluses juhtub tihti, et mõne ülesande lahendamiseks on lihtsam leida keegi, kes võimalikku lahendust juba eos teab. Ehk olnuks minulgi lihtsam raamatu kirjutamine ja illustreerimine „päris” kirjanikule ja raamatukunstnikule usaldada. Ent kas pole nii, et kõik kirjanikud on kunagi esimese raamatu kirjutanud? Kuidas saab kogemus tekkida, kui selleks võimalust ei anta? Kui jälgida levinud „ah las teeb keegi, kes juba oskab” põhimõtet, oleks maailm palju vaesem koht, nii kunstis kui ka ettevõtluses. Töötajate loovuse energiat vabastades avastab juht aga kiiresti, kuidas tema firma GAZ veoautode asfaldirallis Vormel 1-ks muutub.
Nüüd, kus me jutuga juba autode maailma jõudsime, on aeg käik sisse lüüa ja sõitu alustada. Oled valmis?
Lugemissoovitus:
Daniel Kahneman „Thinking, Fast and Slow” (eesti k „Kiire ja aeglane mõtlemine”, Kirjastus Tänapäev 2013, tlk Jana Linnart)
Simon Sinek „Start With Why” (eesti k „Esmalt küsi „Miks?””, kirjastus Million Mindset 2017, tlk Kris Leinatamm)
Sissejuhatus
Nagu iga raamatut, on sedagi võimalik mitut moodi lugeda. Kõige tulemuslikum on mõistagi vana hea klassikaline „Võtad raamatu ette ja loed otsast lõpuni läbi”. Kas siis ühe jutiga või aja jooksul, aga ikkagi „horisontaalselt” ehk esimesest leheküljest viimaseni. Samas võib vabalt ka kohe mõne konkreetse peatüki juurde hüpata, kui just see parasjagu huvi pakub. Sellisel juhul võib aga mõni mõte ebaselgeks jääda, sest eeldab varem kirjutatuga kursis olemist. Kui raamat on juba läbi loetud, on hea erinevate peatükkide juurde tagasi pöörduda, kui mõni käsitletud teema päris elus muret teeb ja mõtete korrastamiseks on tõuget vaja.
Üks pilt räägib tihtipeale enam kui tuhat sõna. Seepärast olen erinevate olukordade kirjeldamiseks joonistanud terve hulga karikatuurseid illustratsioone. Visuaalset informatsiooni on ajul lihtsam töödelda ja kui tekstis on põnev koht, mille juurde tahad hiljem tagasi pöörduda, on seda piltide järgi orienteerudes lihtsam üles leida. Et see kõik paremini laabuks, teen siinkohal põgusa kokkuvõtte teemadest ja peamistest küsimustest, millele minu raamat vastab.
Tabud. Inimene seab endale tihtipeale piirid, mille ületamine on tabu. Nii pereringis, tööl kui ka ühiskonnas laiemalt on asju, mis pole seaduste ega reeglitega keelatud, kuid mida ometi ei tehta, millest ei räägita ega isegi mõelda. Need on tabud, millele tasub kriitiliselt otsa vaadata. Kas tabud takistavad meie igapäevategevust? Kas need raskendavad teiste inimeste mõistmist ja mõistvaks lapsevanemaks või meeldivaks töökaaslaseks olemist?
Käesoleva raamatu peatükid, arvamused ja soovitused võivad tunduda aeg-ajalt kohatud ja isegi šokeerivad. See ei tähenda, et minu mõtted ettevõtlusesse või inimestega suhtlemisse ei sobi. Vastupidi: et oma ettevõte (ja emotsionaalne tasakaal) järgmisele tasemele viia, tuleb õppida tabudesse kriitiliselt suhtuma ning neist vajadusel lahti ütlema. Rooma keiser Marcus Aurelius ütles kunagi: „Sellest, mis seisab sinu tee peal ees, saab sinu tee.” Täpselt nii on ka tabudega ettevõtluses. Need tuleb murda ja oma kultuuri osaks muuta.
Firmakultuur. Nagu pole kahte ühesugust inimest, pole ka kahte ühesugust firmat. Ettevõtted muudab üksteisest erinevaks nende kultuur. Iga ettevõtte kultuuri kandjaks on inimesed, kes selles firmas töötavad. Mis imeasi see firmakultuur siis ikkagi on? Mis (või kes) kannab ühe ettevõtte kultuuri? Kas firmakultuuri on võimalik muuta? On see lihtne või kaelamurdvalt keeruline? Kui suur on oht, et ettevõte võib iseenese kultuuri ohvriks muutuda?
Alustavas ettevõttes loovad kultuuri firma asutajad. Ettevõtte kasvades hakkab ettevõtte kultuur aga oma elu elama. Nii peavad ettevõttega liituvad töötajad ettevõtte kultuuriga kohanduma ja selle omaks võtma.
Ettevõtluskultuur on noor, sellest on mõtiskletud vähem kui 400 aastat. Mis on ettevõtluskultuuri kujunemist mõjutanud? Kuidas muutub see praegu, kui töö olemust radikaalselt ümber mõtestatakse?
Tihtipeale võib erinevatest ettevõtetest leida probleeme, mille tekkepõhjused on nii sügaval, et probleemi ennast on pea võimatu lahendada. Nii elatakse selle probleemiga edasi ning sellest rääkiminegi muutub tabuks. Ettevõtluskultuuri peatükis vaatleme selliste probleemide lahendamiseks sobivat „mitme miksi” tehnikat, mis võimaldab leida iga probleemi põhjuse.
Rahvuslike kultuuride konflikt. Kuigi inimesed on üldjuhul paiksed, on paljudel tugev soov oma sünnilinnast lahkuda ja teise keskkonda liikuda. Ameerika ja Kanada elanikkond koosneb valdavalt hilisimmigrantidest, kes on sinna üle terve maailma kokku tulnud. Kuidas suudavad erineva kultuuritausta ja keelega inimesed edukalt koos töötada? Inimeste liikumine on tänapäeval lihtne ning suurkorporatsioonidel on kontorid igal pool maailmas. Huvitava trendina on edukad aga just need ettevõtted, mille rahvuslik mitmekesisus on suurem. Rahvuslike kultuuride konflikti peatükis vaatlen kommunikatsioonikeelt, mis on kodus ja koolis õpitud tõekspidamistest palju tugevam. See keel teeb erinevad inimesed üksteisega uskumatult sarnaseks ja võimaldab luua edukaid paljurahvuselisi meeskondi.
Millest koosneb edukas ettevõte? Analüüsin selles raamatus peamisi aluseid, millele edukas ettevõtlus toetub. Stabiilselt püsti seismiseks on igal toolil vähemalt kolm jalga. Ka iga ettevõte toetub kolmele jalale: ressursid, toode ja turg. Kui üks on puudu, pole ettevõte jätkusuutlik. Loodav ettevõte peab kõik kolm „jalga” endale ise tekitama ning kolme tundmatuga võrrandit pidevalt lahendama.
Iga ettevõtet loovad