Ühe asja eest olen Sturele tänulik: ta äratas minus huvi selle teema vastu. Temata ei oleks ma seda raamatut ilmselt kirjutanud.
Mida sa saad teha, et selles valdkonnas targemaks saada? Alustada võib selle raamatu lugemisest – kogu raamatu, mitte ainult kolme esimese peatüki. Hea õnne korral asud sa mõne minuti pärast samasugusele teekonnale kui mina kakskümmend aastat tagasi. Sa ei kahetse seda, ma luban.
Aga kui sa pärast raamatu läbilugemist ei ole midagi uut teada saanud, saad raha tagasi – ma luban seda.
Thomas Erikson
käitumisteadlane, lektor ja kirjanik
1. PEATÜKK
SUHTLEMISEL OTSUSTAB ALATI VASTUVÕTJA
Kas see kõlab kummaliselt? Las ma selgitan. See, mis jääb sinu öeldust alles pärast seda, kui vastuvõtja, see tähendab kuulaja, on selle oma seoste, mõjutuste ja eelarvamuste filtrist läbi lasknud, ongi sinu sõnum sellisena, nagu seda mõistetakse. Paljudel erisugustel põhjustel võib kuulaja tõlgendada seda, mida sina tahtsid edasi anda, hoopis teisiti, kui sa seda mõtlesid. See, kuidas öeldut mõistetakse, sõltub eelkõige sellest, kellega sa räägid, kuid vaid harva jõuab sõnum tervikuna kohale täpselt sellisena, nagu sa selle oma peas kujundasid.
Tõenäoliselt mõjub teadmine, et sa ei saa kontrollida, mida vastuvõtja tegelikult kuuleb, masendavalt. Ükskõik kui palju mõtteid sa tahaksid teise inimeseni viia, ei saa sa nende kohalejõudmiseks suurt midagi ära teha. Muidugi võid sa seda võtta ühena paljudest väljakutsetest: kõik ei saagi lihtne olla, sa ei saa kuulajat muuta. Kuid enamasti inimesed teavad, millist kohtlemist nad ootavad, ning on selle suhtes üsna tundlikud. Suhtlemisel ennast teiste inimeste ootustega kohandades võid palju enamat saavutada.
MIKS SEE NII TÄHTIS ON?
Sa aitad teistel inimestel sind paremini mõista, kui lood suhtlemiseks turvalise pinna – nende arusaama kohaselt. Siis saab kuulaja suunata oma energia pigem mõistmisele kui sinu suhtlemisviisile teadlikult või alateadlikult reageerimisele.
Kõigil on vaja arendada paindlikkust, et osata oma suhtlemisstiili muuta ja kohandada seda neist erinevate inimestega vestlemisel. Siin ongi järgmine tõde: suhtlusmeetodi valikust sõltumatult oled sa üksikisikuna alati vähemuses. Ükskõik milline on sinu käitumisstiil, enamus toimib sinust erinevalt. Ja teisi on alati rohkem. Sa ei saa lähtuda ainult endast. Head suhtlejat iseloomustab just paindlikkus ja võime teiste inimeste vajadusi tõlgendada.
Teise inimese käitumisstiili ja suhtlemisviisi tundmine ja mõistmine aitab jõuda teadmistel põhineva hinnanguni, kuidas see inimene erinevatele olukordadele tõenäoliselt reageerib. Selle mõistmine suurendab märkimisväärselt ka sinu võimalusi ennast antud inimesele arusaadavaks teha.
ÜKSKI SÜSTEEM POLE VEEKINDEL
Teeme ühe olulise asja selgeks: siit raamatust ei leia sa kogu tõde sellest, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. Ükski raamat ei saa seda pakkuda, sest kõiki erinevaid signaale, mida inimesed pidevalt annavad, ei saa raamatusse mahutada. Ka siis, kui kaasata kehakeel, meeste ja naiste dialoogi erinevus, kultuurilised eripärad ja kõik muud erinevuste määratlemise viisid, ei ole võimalik kõike kirja panna. Võib lisada ka psühholoogilised aspektid, grafoloogia, vanuse ja astroloogia ning ikkagi ei ole pilt sajaprotsendiliselt täielik.
Kuid just see ongi põnev. Inimesed ei ole Exceli tabelid, kõike ei saa välja arvutada. Nad on liiga keerulised, et kõike lõpuni kirjeldada. Isegi kõige lihtsam, kõige harimatum ja meie lugupidamise skaala madalaimal astmel asuv inimene on liiga keeruline selleks, et seda raamatus edasi anda. Kuid inimestevahelise suhtlemise põhitõdesid mõistes on siiski võimalik kõige jämedamaid vigu vältida.
SEE ALGAS JUBA AMMU
„Me näeme, mida me teeme, kuid me ei näe, miks me teeme seda, mida me teeme. Järelikult me hindame üksteist selle kaudu, mida me näeme, et me teeme.”
Need on psühhoanalüütik Carl Jungi sõnad. Erinevad käitumismustrid muudavadki meie elud dünaamiliseks. Kõik inimesed käituvad mingil viisil. Teatud käitumisvormides tunneme ennast ära, kuid me ei tunne ära ega mõista teisi käitumisvorme. Lisaks teavad kõik, et iga inimene käitub erinevates olukordades erinevalt, mis võib teha ümbritsevatele inimestele rõõmu või põhjustada hoopis ärritust.
Seda silmas pidades ei ole olemas õiget ega vale käitumismustrit ja suurema osa käitumismustritest võib heaks kiita. Ei ole olemas sellist asja nagu õige käitumine või vale käitumine. Inimene on see, kes ta on, ja pole mingit mõtet mõelda selle üle, miks see on nii. Sa oled kena inimene hoolimata sellest, kuidas sul läheb. Ei loe see, millise käitumisviisi sa valid, ega see, millisena sind tajutakse, sa oled kena inimene. Aga ainult mõistlikkuse piires.
Ma olen üks nende hulgast, eks?
Heas olukorras on muidugi lihtne öelda, et ma olen üks nende hulgast ja kõik on hästi, sest ma lugesin seda raamatust. On ju tore, kui sa ei pea oma isiksust karmilt kohtlema? Et võid alati toimida ja käituda täpselt nii, nagu sa ennast parajasti tunned? Muidugi võid sa seda teha. Sa võid olla täpselt selline, nagu sa soovid, ainult sa pead leidma selle jaoks õige olukorra.
Olukordi, kus sa võid olla täpselt sina ise, on kaks.
Esimene on siis, kui sa oled toas üksi. Sel juhul ei oma mingit tähtsust, kuidas sa räägid või mida sa teed. Kedagi ei sega, kui sa tahad karjuda ja vanduda või hoopis vaikselt istuda ja mõtiskleda elu suurte saladuste üle või sellest, miks Fredrik Reinfeldt alati nii kurvana näib. Üksinduses võid ja tohid sa käituda täpselt sel viisil, nagu sa tunned. Lihtne, eks?
Teine olukord, kus sa võid olla täpselt sina ise, on siis, kui kõik teised samas ruumis viibijad on sinu sarnased. Mida ema sulle õpetas? Kohtle teisi nii, nagu sa ootad, et sind koheldakse. Väga hea nõuanne ja väga heade kavatsustega, kuid see töötab vaid juhul, kui kõik teised on sellised nagu sina. Sa pead ainult tegema nimekirja kõigist sulle tuttavatest inimestest, kes usuvad, mõtlevad ja tegutsevad igas olukorras täpselt nagu sina. Võta nendega ühendust ja hakake koos aega veetma.
Kõigis teistes olukordades tasub esmalt aru saada, millisena sind tajutakse, ja uurida, kuidas teised inimesed toimivad. Ma ei usu, et ületaksin uudisekünnise teatega, et suurem osa inimestest, kellega sa kokku puutud, ei ole sellised nagu sina.
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.
Uskumatu, kas pole? Milline vägi võib sõnadel olla! Kuid meie sõnavalik ja nende kasutusviis varieeruvad. Nagu juba raamatu pealkirjast võib näha, on sõnadel erinevaid tõlgendusi – jah, sa said õigesti aru. Ja kui sa kasutad vale sõna, võid sa olla idioot.
Idioodid sinu ümber – või siis mitte?
Oota veidi. Mida sellega tegelikult mõeldakse? Oma teekonnal märkasin äkitselt huvitavat analoogiat: käitumine on nagu auto käigukast. Kõik käigud on vajalikud, kuid sama käik võib olla mõnikord õige ja mõnikord vale. Sõidu alustamiseks sobib esimene käik ja viiendaga on seda raske teha. Kuid on olukordi, kus esimene käik on sootuks vale – näiteks siis, kui sõidad kiirusega sada kilomeetrit tunnis.
Inimeste erinevateks isiksusetüüpideks jagamise ideel on vastaseid. Võib-olla kuulud ka sina nende hulka, kes arvavad, et inimesi ei tohi sel viisil liigitada ja nende lahtritesse paigutamine on vale. Ometi teevad kõik nii – mõnikord võib-olla teisel viisil, kui mina selles raamatus, kuid neid erinevusi registreeritakse sellegipoolest. Fakt on see, et inimesed on erinevad ja minu arvates võib sellele tähelepanu juhtimine olla hea, kui seda õigesti teha. Valesti kasutamisel võib iga tööriist olla ohtlik, kuid see sõltub rohkem tööriista kasutajast kui riistast endast.
Osa sellest materjalist, mida sa lugema hakkad, olen saanud Isiksuse Arengu Instituudist (Institutet för Personlig Utveckling; IPU). Siinkohal kasutan võimalust tänada Sune Gellbergi