3
Mõnes käsitluses nimetataksegi korrakaitseõigust ka politsei- ja korrakaitseõiguseks, nt Jäätma 2015, lk 8 jj.
4
vt nt RK 4.04.2003. a otsus nr 3-3-1-32-03, p 12.
5
Vt eristamisvajaduse kohta ka: Jäätma 2015, lk 59–60.
6
Vt paralleelsuse korral tekkivate probleemide kohta ka: Sarv 2005, lk 308–320, Laaring 2015, lk 86–91. Eristamise käsitlus süüteomenetluse perspektiivist: Kergandberg, Pikamäe 2012, lk 462, p 7.1–7.2. ja halduskohtumenetluses Merusk, Pilving 2013, lk 43, p 2.
7
Vt sellega kaasnevate probleemide kohta täpsemalt Kärner 2014, lk 473–484.
8
RK 7.04.2014 otsus nr 3-1-1-22-14, p 7.2 ja 7.3; RK 10.01.2008 otsus nr 3-3-1-65-07, p 17; võrdle samas RK 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 21; RK 10.03.2014 otsus nr 3-3-1-68-13, p 11.
9
Korrakaitse preventiivse eesmärgi kohta üldiselt vt nt Ernits 2008, lk 156–165; Jäätma 2012, lk 135–144.
10
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 11–12.
11
RK 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p 16; RK 10.03.2014 otsus nr 3-3-1-68-13, p 11; RK 2.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 12.
12
Ülevaatlikult: Jäätma 2015, lk 69–74.
13
RK 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p 18–19.
14
Jäätma 2015, lk 74.
15
Samas, lk 71–72.
16
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 12.
17
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 12.
18
Samas.
19
Vt selle kohta ka Laaring 2015, lk 91 jj.
20
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 14–15; vt ka Jäätma 2015, lk 56–59.
21
Vt haldusjärelevalve kohta ka: Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 27–32. Haldusjärelevalve sisu ja piiride kohta ka: Riigikohtu 11.05.2015. a otsus nr 3-3-1-90-14, p 14.
22
Laaring 2015, lk 95–96.
23
Samas, lk 97.
24
Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 2.
25
Madise
26
RK 14.04.2016 otsus nr 3-1-1-31-16, p 10.
27
Nt RK 25.04.2012 määrus nr 3-3-1-10-12, p 9; RK 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-18-12, p 19; RK 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 12; RK 2.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12; RK 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09; RK 14.03.2012 otsus nr 3-3-1-80-11; RK 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-18-12; vt ka Madise
28
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 36.
29
Samas, lk 37.
30
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 17.
31
Seda kinnitab KorS-i jõustumise eelne kohtupraktika: RK 20.10.2004 otsus nr 3-3-1-38-04, p 9.
32
Vt haldusmenetluse mõiste ja piiride kohta nt Aedmaa
33
Vt haldusorgani mõiste ja selle piiride kohta nt Merusk ja Pilving 2013, lk 66–67.
34
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 48.
35
Nt Prümi lepingu art 25; EL Nõukogu otsuse 2008/615/JSK art 17 lõige 2 näeb ette nii alternatiivi a kui ka b kasutamise võimaluse.
36
Vt avaliku korra mõiste kohta ka: Laaring 2012, lk 247–261; Jäätma 2015, lk 124 jj; Aedmaa 2004, lk 499–504.
37
Vt siiski ka Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 3–4.
38
Sootak ja Pikamäe 2015, lk 361, p 3.1.2.
39
Vt selle kohta ka Madise
40
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 21.
41
Vt konkreetse ohu mõiste kohta ka Jäätma, 2011, lk 1–9; samuti Jäätma, 2015, lk 116–144.
42
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 22.
43
Vt abstraktse ohu mõiste kohta ka: Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 2–3.
44
KorS-i tekst ei maini keskmise korrakaitseametniku kasutamist. Selle mudeli rakendamine on välja pakutud eelnõu seletuskirjas (Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 11). Seetõttu on alternatiivina peetud võimalikuks ka lähtumist keskmise kõrvaltvaataja (tavainimese) perspektiivist, vt Jäätma 2015, lk 121.
45
vt RK 3.11.2015 otsus nr 3-3-1-36-15, p 14.4.
46
Sootak ja Pikamäe 2015, lk 843, p 4.2.
47
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 24.
48
Vt ohu ennetamise kohta üldiselt ka nt Laaring 2013, lk 197–205, Schoch 2004, lk 473–479.
49
HMS (2012), § 8 lg 1.
50
HasMS (2015), § 66–73.
51
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 25–26.
52
AbipS (2015), § 3 lg 2 ja § 16 lg 2.
53
PäästS (2015), § 38 lg 7.
54
KOKS (2016), § § 531 lg 1.