Saateks
Raamatupoodides on üsna rikkalikult toidu- ja terviseraamatuid. Enamasti tõlked inglise keelest, värviliste ja vähemvärviliste kaantega. Neid sirvides tekib mitmeid tõlkekvaliteedi ja teemavaliku küsimusi.
Dieediraamatuid pole eriti raske koostada. Varustada pealkiri sõnaga «dieet», koguda lühiandmeid ajakirjandusest ja Internetist, panna kaante vahele ja teatud müük on kindlustatud. Küllap jõuavad paljudeni ka riiklikult rahastatud toitumissoovitused, mida tasuta jagatakse. Kuid kahjuks korratakse neis käibetõdesid toitumise alal, mis ehk sobivad paljudele neis maades, kust on tulnud originaalväljaanded. Aga nad ei sobi kõigile.
Korralik toitumisnõustamine eeldab individuaalkonsultatsiooni ning peab olema sisutihe olenevalt elueast, geneetilisest omapärast, perekonna toitumistavadest ja veel paljust muust.
Ajakirjades trükitakse appikarjeid, nagu «Kuidas võidelda söömahoogudega?», «Aeg-ajalt tundub, et mõistus kaob täiesti ja nagu päkapikk trummeldab peas – Süüa! Süüa!».1 Lühinõuanded ajakirjades ei suuda siin aidata ning kahtlemata peaks sellised appikarjed arsti juurde juhatama.
Üks «autoriteet» väidab, et kehakaal on seotud mikroobikooslusega seedesüsteemis, teine, et liigne kaal tekib tunnetest, kolmas – kõik tervisehädad tulevad sellest, et oleme liiga hapud, neljas – meie kehas ei liigu energiad nii nagu peaks jmt. Kuidas dieediuputust mõista ja mida teha? Seda ei tea vist mitte keegi päris täpselt. Aga kindel on küll, et meie vanemate kaasa antud pärilikel faktoritel on oma mõju isu reguleerimisele.
Nagu teadusuuringud kinnitavad, isu reguleerib aju söögiisukeskus mitmete hormoonide koostoimel ja selles osalevad pärilikud faktorid. Seda tuleb teaduspõhiselt uurida ja arvesse võtta.
Eesti riigi rahastatud tervisliku toitumise soovitused on välja töötatud 2006. a. nõuannete aluseks olid eelmised, 1995. a. Eesti ja 2004. a. Põhjamaade toitumissoovitused.2 Hiljem, 2007. on lisandunud rasedate ja imetavate emade ning laste toitumissoovitused ning 2008. «Eakate inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus.» Kas sellest on küllalt, et hoida end heas tervises, tujus ning töövõimes?
Raamatu «Hea tuju dieet» autorid arvavad üldiste soovituste kohta oma kogemuste põhjal:
«Aga mis juhtub, kui dieedipidaja hakkab hea tervise ja toitumise huvides rasvade ja valkude osakaalu vähendama ning lisama söögikordadele juurvilju, puuvilju, madala rasvasisaldusega piimatooteid ja kiudainerikkaid süsivesikuid? – HÄVING! Dieedi käigus tunnistati serotoniini isukontrollimise süsteem ebaefektiivseks ja nüüd tühjeneb magu inimese väikeste portsjonitega rahuldatuna hoidmiseks liiga kiiresti. Paljud inimesed tunnevad, et ei suuda enam väheseid rasvu lubavat dieeti pidada ning pöörduvad kiirelt tagasi rohkeid rasvu ja valke sisaldava dieedi juurde».3
Olen seda oma konsultatsioonides aastakümnete jooksul palju näinud.
«Hea tuju dieedi» autorid on hästi põhjendanud hea tuju dieedi toimemehhanismid, neil on haiglapõhise kaalulangetamise kogemused ja nad esitavad konkreetseid soovitusi. Hea tuju dieet serotoniini abiga sobib paljudele. Lugejale ei ole see aga alati kergesti mõistetav. Seepärast on raamatu esimeses osas teejuht «hea tuju dieedi» koostamiseks serotoniini abiga. Samas on näidatud võimalusi soolestiku mikrofloora toetamiseks probiootikumi abiga.
Selles raamatus tutvustatakse ka mõningaid müüte, mis toitumisteaduslikel foorumitel on tunnistatud otse tervisele kahjulikeks (nt Atkinsi dieet). Autor loodab, et ehk aitab see raamat selgitada, et «imedieedid» on pikema aja jooksul inimorganismile vaenulikud.
Prof. Anne Luik tutvustab teemat «Pestitsiidid ja meie».
Toitumissoovituste osas käsitletakse organismi happe-alustasakaalu ning ainevahetuse korrastust stressi- ja depressiooniga toimetulekuks. On toodud mõned hästi põhjendatud soovitused teatavate tervisehäirete, nt mao ülehappesuse, reflukshaiguse, jt puhul meie rahvusliku rikkuse linaseemnete abiga.
On aegunud öelda, et sa oled see mida sa sööd. Sa oled see, mida sa toidust omastad. Lugejale saab selgemaks et just seedesüsteeemi talitlusest oleneb tervis, meeleolu, töövõime ja intelligentsus.
Seda raamatut ajendasid kirjutama autori aastatepikkused kogemused arstiteaduskonna õppejõuna – füsioloogiaprofessorina ja konsultanditöö TÜ Kesklinna Apteegi meeldivas vaimselt rikastavas õhkkonnas.
Soovin lugejale huviga lugemist ning vajadusel küsimuste esitamist individuaalkonsultatsioonis (tel 7314914 ette registreerides).
I OSA- KEHAKAAL JA SELLE REGULEERIMINE SEROTONIINI ABIL
Adara dieeti on nimetatud ka «hea tuju dieet».4 Nii nimetavad seda dieeti erapraksises rakendanud autorid. See dieet on aluseks Massachusettsis McLeani haiglas asuvale haiglapõhise kaalulangetamise kliinikule, mis avati 1996.
Et lugejal oleks kergem mõista selle dieedi olemust ning võib-olla mõningaid soovitusi koos oma arstiga järgida, soovitan tingimata lugeda ka raamatuid selle lõigu lõpul kirjanduse loetelus.
Olles teaduslikult uurinud serotoniini ja seedesüsteemi seoseid üle 40 aasta, on siinkirjutaja veendunud, et see dieet võiks sobida üsna paljudele ja erineb mitmetest teistest soovitustest selle poolest, et on arvesse võetud seedesüsteemi üht olulist regulaatorsüsteemi – serotoniinergilist süsteemi.
Tuleb aga tingimata rõhutada, et need soovitused annavad häid tulemusi ainult koostöös toitumis-spetsialisti ja arstiga. On viimane aeg lõpetada «meeletute imedieetidega» inimeste tervise ruineerimine.
Kõigilt arstidelt (eriti perearstidelt) selle dieedi asjus nõu küsida pole võimalik. Kuigi siinkirjutaja on küll juba paarkümmend aastat oma raamatutes toonud teaduspõhiseid andmeid serotoniini ja seedesüsteemi seostest 5, ei ole veel Eestis need teadmised arstide igapäevatöös kasutamist leidnud (kuigi rõõmustavalt on ka arstidest kolleegide hulgas erandeid).
Hea tuju dieet serotoniini abiga
Hea tuju dieedi erinevus paljudest teistest dieedisoovitustest on ainsana tähelepanu pööramine serotoniinile.
• Õige toitumine aitab tuju üleval hoida ja on tervislik. Just inimesele individuaalselt sobiv menüü on hea antidepressant.
• Söö toidukordade vahel puu- ja köögivilju. Neis on rohkelt vitamiine ja mineraalaineid, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Toidukordade vahel sobib süüa ka üks rukkileiva viil.
• Söö süsivesikuterikka toidu kõrval ka valgurikast toitu. Valkudes on aminohape trüptofaan, mis on serotoniini lähteaine. Valgurikas toit sisaldab ka aminohapet türosiini, mis on dopamiini lähteaine. Dopamiin aga soodustab erksust, tähelepanuvõimet ja motivatsiooni.
• Väsimuse vastu sobivad kala, sojaoad, maapähklid.
• Lisa menüüsse suure trüptofaanisisaldusega toidud (mille suhtes pole individuaalset talumatust):
• sojatooted, sojapiim, tofu, sojaoad
• kalad
• kalkuniliha
• täisteratoidud
• riis
• läätsed
• sarapuupähklid ja maapähklid
• munad
• seesami- ja päevalilleseemned
Aju ja kehakaalu seos
Esmapilgul võivad selles lõigus toodud soovitused tunduda mõistatuslikena või koguni mittemõistlikena.
«Te peate sööma süsivesikuid, et kaalust alla võtta ja te peate sööma süsivesikuid,