Erik, 48.
Sind ei tee rahutuks mitte ainult keerulised olukorrad või kogemused. Ka meeldivatest olukordadest – nagu nauditavast peost – võib ühel hetkel saada villand ja sa oled sunnitud lahkuma, kui pidu on täies hoos.
Sellistes olukordades kannatame kõige rohkem ülitundlikkusega kaasnevate piirangute tõttu. Enamus meist tahab vastu pidada sama kaua kui teised. Osalt on ebameeldiv valmistada pettumust võõrustajale, kes soovib, et sa jääksid. Teisalt tundub see, et sa ei saa jääda peo lõpuni, kaotusena. Me kardame, et kui lahkume enne peo lõppu, jätame teistele igava, ebasotsiaalse või ebaviisaka inimese mulje.
Meie õrn närvisüsteem, mis sunnib meid sageli eemalduma sellest, mis meile meeldib, võimaldab meil samas tunda suurt rõõmu.
Meeldivad emotisoonid, mida saame kaunitest kunstidest, muusikast või linnulaulust, lillelõhnast, maitseelamusest või imekaunist vaatepildist – kõik see valmistab meile tohutut rõõmu. Me tajume seda sügaval enda sees ja naudime täiel rinnal.
Ülitundliku inimesena sa tõenäoliselt tead, kui keeruline on lülitada end välja ebameeldivatest häältest, vaatepiltidest või lõhnadest.
Sind võivad häirida ja ärritada juhuslikud asjad ning sa ei saa neid eirata. Müra, mis teiste inimeste jaoks on tavaline, häirib sind väga ja see viib su närvisüsteemi tasakaalust välja.
Võtame näiteks vana-aastaõhtu. Ülitundlikuna meeldib sulle väga vaadata ilutulestikku kõrgel taevas. Ent sul on raske taluda valje plahvatusi. Nad tungivad sinu närvisüsteemi ja raputavad seda ning tõenäoliselt teeb aastavahetuse saabumine sind murelikuks.
Ülitundlikele inimestele seminare andes või nendega teraapiaseanssidel vesteldes palun ma neil mõelda ühele parimale ja halvimale kogemusele oma elus. Sageli nimetatakse vana-aastaõhtut ühe halvima kogemusena. Plahvatused teevad põrgulikku müra.
Ka näiliselt süütu hääl, nagu naabrite kolistamine, võib ülitundliku inimese jaoks olla probleem, sest sageli on tema uni pinnapealne ja ta ärkab ka kõige väiksema krabina peale. Võib-olla pead sa vältima teatud paiku või ümbrust. Mitmed ülitundlikud inimesed on väga külmakartlikud ega talu tuuletõmbust, mistõttu ei saa nad käia aiapidudel. Kui juuksuri juures tehakse kellelegi keemilisi lokke, võib neid ärritada kemikaalide lõhn. Raske on minna külla kellelegi, kes suitsetab. Isegi kui lepitakse kokku, et ta ei suitseta, kui sa seal oled, võib sinu ülitundlikku nina ärritada riiete ja mööbli lõhn. Ma tean ülitundlikke inimesi, kes pidid oma töökohalt lahkuma, sest raadio mängis pidevalt ja nad ei suutnud end mürast välja lülitada.
Kohvikud, kus mängitakse valju muusikat, mis sulle ei meeldi, võivad samuti tekitada probleeme. Paljusid ülitundlikke häirivad ülerahvastatud kohad.
Tegelikult on keeruline leida ülitundlikele inimestele sobilikke kohvikuid. See võib olla sinu ja su kaaslaste jaoks väga ebameeldiv – eriti siis, kui oled väsinud ja näljane.
„Sageli olen iseendas väga pettunud, sest mulle on raske heameelt valmistada. Soovin, et võiksin võtta asju kergemalt, nii nagu teised seda teevad.“
Susanne, 23.
Ülitundlikena on meil raske võtta asju kergelt: meie valulävi on madal ja ebasoodsates tingimustes kannatame teistest rohkem.
Mitmed ülitundlikud inimesed räägivad, et nad ei salli konflikte. Tülitsevate inimeste kõrval olemine võib olla väga raske: piisab juba sellest, kui õhk muutub pingeliseks. Selline vastuvõtlikkus aga võimaldab meil teisest küljest olla väga kaastundlik. Me võime olla empaatilised kuulajad. Mitmed ülitundlikud inimesed leiavad tööd hoolekandes ja on seal väga hinnatud.
Ülitundlikud inimesed, kelle põhitöö on teiste aitamine ja nende eest hoolitsemine, väidavad sageli, et tööpäeva lõpuks on nende energia peaaegu otsas. Oma tundlikkuse tõttu oleme teiste tujudele vastuvõtlikud ja need mõjutavad meid. Me ei suuda end teiste kannatustest välja lülitada ja koju minnes kipume tööd endaga kaasa võtma. Inimestega töötades on oluline osata ennast hoida. Läbipõlemise oht on suur.
Inimesed küsivad minu käest sageli, kas on võimalik õppida olema vähem vastuvõtlik. Ülitundliku inimesena oled sa varustatud keerulise vastuvõtjaga ja tunnetad ümbritsevat hästi. Vahel soovin, et suudaksin kogu selle infotulva vältimiseks oma vastuvõtja sõlme siduda – et ma võiksin olla justkui kurt, pime ja tumm. Ent see ei ole minu teada võimalik. Sa võid küll teadvustada endale rohkem seda, millised mõtted sind valdavad midagi kogedes või tunnetades.
Näiteks oleks kasulik saada aru, mida sa mõtled siis, kui suhted muutuvad pingeliseks. Sa võid mõelda: „Ta on ilmselt minu peale vihane, mida ma valesti teen?“ või siis hoopis mõelda: „Ta on vist tulivihane, võib olla peaks ta endast rohkem hoolima.“ Kui sa mõtled nii nagu esimeses näites, võivad keerulised situatsioonid olla raskemini talutavad, kui nad peaksid olema. Kuidas tunded ja mõtted on üksteisega tihedalt seotud, võid lugeda 8. peatükist.
Heades tingimustes võib tundlikkus ümbritseva suhtes olla hoopis väärtus. Psühholoog ja närvisüsteemiekspert Susan Hart arvab nii:
„Kui imikul on ümbritseva suhtes tundlik reaktsioon, on ta hiljem igasuguste mõjutajate suhtes vastuvõtlikum … turvalises ja hoolivas keskkonnas kasvanud lastel võib tänu sellele areneda nii sügav rõõmutunne kui ka huvi ümbritseva vastu, empaatia ja kohanemisvõime.“
Susan Hart, 2009
Toetavas ja hoolivas keskkonnas kasvavatele tundlikele lastele on nende tundlikkus väärtus. Isegi kui sa ei saanud kasvades piisavalt armastust, võid täiskasvanuna õppida ennast armastama. Sa võid ennast aidata ja korraldada oma elu nii, et saaksid oma tundlikkust täiel määral rakendada ja seda enda jaoks väärtustada.
Kohusetunne
Uuringud näitavad, et vaoshoitud (tundlikel) nelja-aastastel lastel oli väiksem kalduvus petta, reegleid rikkuda või isekalt käituda ka siis, kui nad olid veendunud, et keegi neid ei jälginud. Lisaks oli nende käitumine moraalse dilemma korral sotsiaalselt pädev. (Kochanska ja Thompson, 1998)
Paljud ülitundlikud lapsed on väga kohusetundlikud ja võivad tunda vastutust kogu maailma ees. Noorena tunnetasid paljud meist ümbritsevat rahulolematust ja püüdsid sellele reageerida:
„Tunnetades, et mu ema on õnnetu, tegin kõik selleks, et talle mitte koormaks olla. Mõtlesin palju sellest, kuidas ma saaksin tema elu paremaks muuta. Ühel päeval otsustasin naeratada kõigile, kes mulle vastu tulid. Kujutasin ette, et teised inimesed imetlevad siis ema, sest ta oskas hästi lapsi kasvatada.“
Hanne, 57
Ebamugavates ja pingelistes olukordades tekib sul tõenäoliselt tungiv soov astuda vahele ja võtta vastutus endale ning sa püüad olukorda parandada. Sa kuulad ära teiste pahameele, teed positiivseid kommentaare ja üritad välja pakkuda lahendusi. Pärast tunned end ilmselt väga väsinuna ja pead peolt lahkuma, samas kui teised saavad sellest kiiresti üle ja pidu võib jätkuda. Kas vahelesekkumine ja vastutuse võtmine on hea mõte, sõltub olukorrast. Probleem on aga selles, et ebameeldivas olukorras erapooletuks jääda on keeruline ja see viib su närvisüsteemi tasakaalust välja.
Mitte keegi ei saa üksinda kanda vastutust kogu maailma eest. Kui sa võtad vastutuse endale, võtad sa selle ära kelleltki teiselt. Mõnes olukorras on parem lasta vastutada teistel ja õppida nende vigadest.
„Kui õppisin kogu vastutust teiste eest mitte enda kanda võtma, tundsin, et mul on siin maailmas rohkem energiat.“
Egon, 62
Ülitundlikud inimesed üritavad kõigest väest mitte valmistada teistele valu või ebamugavust. Seepärast on meie jaoks väga oluline läbisaamine. Teistele, pisut jõulisematele inimestele näikse vähem korda