Eessõna
See raamat on mõeldud ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele. Samuti sõpradele, sugulastele, tööandjatele ja terapeutidele ning kõigile neile, kes elavad või töötavad koos ülitundliku inimesega ja hoolivad temast.
Aastail, mil ma töötasin pastorina ja hiljem terapeudina, vestlesin paljude inimestega. Ikka ja jälle kogesin, et ülitundlikele inimestele on suureks abiks, kui sellest iseloomutunnusest räägitakse. Ülitundlikele inimestele loenguid pidades ja koolitusi tehes nägin, kuidas neile meeldis kuulata teisi õrna hingega inimesi, jagada teistega oma kogemusi ja teadmisi ning kui palju oli neil sellest abi.
Seepärast otsustasin kajastada raamatus oma klientide ja kursustel osalejate kogemusi nende elust ülitundliku inimesena tänapäeva Taanis. Selles raamatus oma mõtteid ja kogemusi jagavad inimesed on kõik ülitundlikud, ent ka teised võivad ennast mõnes näites ära tunda.
Ma olen sageli näinud, et inimesed lepivad oma ülitundlikkusega, leiavad endas uut enesekindlust ja julgust olla nemad ise. Selle raamatuga loodan ma veelgi rohkem inspireerida ülitundlikke inimesi ja ka teisi.
Esimene peatükk käsitleb ülitundlikkusele iseloomulikke tunnuseid. Kõik inimesed on väga erinevad ja see kehtib ka ülitundlike inimeste kohta. Tõenäoliselt tunned sa end mõnes lõigus ära, teises aga mitte. Kui sa oled küll õrna hingega, ent tunned end ära vaid mõnes üksikus kirjelduses, leiad ehk siit raamatust siiski kasulikke teadmisi ja suuniseid, mida edaspidi järgida.
Sa ei pea lugema peatükke kronoloogilises järjestuses. Kui mõned peatükid tunduvad sulle liiga teoreetilised või elementaarsed, võid need lihtsalt vahele jätta.
Raamatu lõpus leiad hiljuti Taanis välja töötatud küsimustiku, mille abil on võimalik hinnata oma tundlikkust. Õrna hingega inimestele on mõeldud ka nimekiri tegevustest, mis aitavad suurendada rõõmu ja heaolu. Nimekirjast võib leida inspireerivaid tegevusi või väljakutseid, millega oma pingeid maandada ja seeläbi ennast hoida.
Sissejuhatus
Õrn hing või ülitundlikkus toob endaga kaasa nii piiranguid kui ka uusi võimalusi. Mitmeid aastaid nägin ma vaid piiranguid. Teadsin, et teatud olukordades ei suuda ma taluda sama palju kui teised. Enne, kui sain teada ülitundlikkusest kui ühest iseloomujoonest, pidasin ennast introverdiks.
Avatud ülikoolis ja mujal koolitusi tehes ütlesin osalejatele, et pauside ajal on mul vaja olla omaette ja puhata. Sellesse suhtuti alati mõistvalt. Alati leidus ka neid, kes tulid minu juurde ja ütlesid, et nendelgi oli selleks vajadus ning kes olid tänulikud, et keegi sellest avalikult rääkis.
Kuigi minu vajadused piiravad mind, on mulle teisal rohkem antud. Minu sisemaailm on väga tootlik. Koolitusi ette valmistades pole ma kunagi tundnud inspiratsioonipuudust. Tänu sellele olen leidnud mooduseid, kuidas teha oma kursused huvitavaks, ja aastast aastasse on inimesed meeleldi käinud minu kursustel.
Paljudel tundlikel inimestel on madal enesehinnang. Meid ümbritsevas maailmas hinnatakse meile omastest iseloomujoontest ja käitumisest sootuks erinevaid jooni. Mõned ülitundlikud inimesed ütlevad, et nad on pidanud terve elu püüdma näida nii „elavaina“, nagu teised seda soovivad. Nad tunnevad, et ainult pensionipõlves on neil lubatud olla aeglane ja mõtiskleda.
Tõenäoliselt on sulle öeldud, et sa ei muretseks nii palju, võtaksid ennast kokku ja õpiksid nautima sind ümbritsevate inimestega samu asju. Kui sind julgustatakse pidevalt olema teistsugune, on sul raske õppida armastama ennast kui ülitundlikku olendit. Võib-olla oled sa proovinud end muuta, vastamaks teiste ootustele. Kui see on nii, tuleb sul õppida endast lugu pidama sellisena, nagu sa oled. Sa võiksid näiteks mõõta ennast kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Sa ei pruugi olla nii produktiivne ja tõhus kui teised, ent tõenäoliselt on see, mida sa teed, väga kvaliteetne. Sa võid jõuda vähem, kuid see-eest lähened asjale sügavuti.
Mitmeid aastaid võrdlesin end teistega ja tundsin, et ma pole kunagi piisavalt hea, ning ma häbenesin seda. Ma olen pidanud nägema enda kallal palju vaeva, et õppida keskenduma sellele, mis on minus varus, mitte sellele, mida ma ei suuda teha.
Tõenäoliselt panevad ka sind ennast muretsema asjad, mis ei tule sul nii hästi välja. Sageli on need kergesti äratuntavad. Võib-olla suudad sa teistega suhelda vaid lühikest aega. Sa märkad seda ja ka teised märkavad: „Sa juba lahkud?“ Ent sa ei pööra tähelepanu sellele, kuidas sa suhtlesid ja uusi tutvusi lõid, ega oska seda hinnata. Ilmselt saavutasid sina mõne tunniga sama palju kui mõni vastupidavam inimene terve öö jooksul.
Ma loodan, et see raamat on abiks ülitundlikele ja õrna hingega inimestele mõistmaks paremini seda, mis meil juba on ja mida me tegelikult suudame.
C. G. Jungi tsitaat
„Sageli rikastab ülitundlikkus isiksust … Ent keerulistes ja ebatavalistes olukordades muutub selline eelis sageli väga suureks puuduseks, sest rahulikku mõtlemist hakkavad mõjutama valed tegurid. Suur viga on aga suhtuda sellesse ülimasse tundlikkusse kui patoloogilise iseloomuga tegurisse. Kui see oleks nii, peaksime vaatlema veerandit inimkonnast kui patoloogilist.“
(Jung, 1913, lõik 398).
1. peatükk
Ülitundlikkuse tunnused
Ühe liigi kaks tüüpi
Hinnanguliselt on iga viies inimene ülitundlik. Nii inimeste kui ka kõrgemate loomaliikide hulgas on võimalik eristada kahte tüüpi: ülitundlik ja jõulisem – viimased on riskialtimad ja enesekindlamad.
Nii nagu inimesi eristatakse soo järgi, saame neid eristada ka nende kahe tüübi alusel. Erinevus kahe tüübi vahel näikse mõnikord olevat soolisest erinevusest suurem.
Ülitundlikkus ei ole uus avastus. Seda on lihtsalt nimetatud teisiti, näiteks introvertsuseks. Ideed „ülitundlikust inimesest“ on tutvustanud ja kirjeldanud Ameerika psühholoog ja teadlane Elaine Aron. Ta räägib sellest, kuidas ta ise uskus, et introvertne ja ülitundlik tähendab ühte ja sama, kuni mõistis, et 30 % ülitundlikest inimestest on sotsiaalselt ekstravertsed.
Seda iseloomujoont on kirjeldatud ka selliste sõnadega nagu vaoshoitud, murelik või uje. Need sõnad kirjeldavad ainult, mida näevad teised, samas kui ülitundlik inimene tunneb end üksildasena ja ebaturvaliselt. Selline kirjeldus ei arvesta, et kuigi ülitundlikel inimestel võib teistega võrreldes tulla ette rohkem probleeme ja väljakutseid, suudavad nad rahulikus ja toetavas keskkonnas olla sisimas väga õnnelikud.
Uuringud on tõendanud, et ebaharilikes tingimustes võime olla õnnetumad, samal ajal harilikes tingimustes aga väga õnnelikud: üks uurimus näitas, et pingelises olukordades tugevalt reageerivate1 laste (= ülitundlike laste) haigestumiste või nendega juhtuvate õnnetuste hulk oli teiste lastega võrreldes suurem. Ent normaalses ja tavalises keskkonnas oli nende haigestumiste ja õnnetustesse sattumise hulk väiksem.
Me saame rohkem infot ja analüüsime seda sügavuti
Ülitundlikel inimestel on väga õrn närvisüsteem. Me registreerime rohkem nüansse ja meieni jõudev info jõuab sügavale meie sisse. Meil on suur kujutlusvõime ja elav sisemaailm, mis tähendab, et väljast tulev informatsioon ja muljed võivad päästa valla ideedetulva, tundmused ja mõtted. Nii täitub meie „kõvaketas“ kiiresti ja pinge meis kasvab.
Mina tunnen, et kui sissetuleva info hulk hakkab ületama piire, siis minu pähe justkui enam ei mahu rohkem infot. Võõrastega koos olles võib see tunne tekkida kolmekümne minuti või tunni jooksul. Ma võin võtta end kokku, olla osavõtlik ja isegi teeselda, et mulle meeldib see kõik. Ent see nõuab tohutut energiat ja pärast olen ma rampväsinud.
Kellelegi ei meeldi ärevus ja pinge. Kui sul on õrn hing, ärritud teistest kiiremini. Kui sinu ümber toimub liiga palju, pead tagasi tõmbuma.
Sa võid ära tunda, mida Erik kirjeldab järgnevas näites: üritades näpata endale üht väikest pausi, sa kardad, et jätad teistele haiglase, ülitundliku, reserveeritud või ebasotsiaalse mulje.
„Suurtel perekonna sünnipäevapidudel käies lähen ma sageli vannituppa, et vaadata ennast peeglist