„Väga raske juhus, vajatakse konsiiliumi.”
Arst kutsutakse kaardilauast haige juurde. Ta loeb pulssi:
„… kaheksa, üheksa, kümme, soldat, emand, kuningas …”
Arst kutsutakse otse peolauast kriitilises seisukorras patsiendi juurde ja ta ei leia kuidagi haige pulssi üles. Oma purjusolekut häbenedes pomiseb ta omaette:
„Täis nagu siga.”
„Olen küll, härra doktor,” sosistab patsient vastu, „aga ärge sellest palun kellelegi rääkige.”
Arst kutsutakse otse peolauast patsiendi juurde. Eksikombel ei katsu ta pulssi mitte haigel, vaid endal ja teatab:
„Mehel pole viga midagi, ta on lihtsalt täis kui siga.”
Arhitekt arstile:
„Mis teil viga! Kui minul midagi viltu läheb, siis näevad seda miljonid inimesed. Kui teil midagi viltu läheb, siis maetakse tulemus maha ja keegi ei näe seda enam kunagi.”
Arstid omavahel *
Pärast rasket tööpäeva kohtuvad kaks arsti. Üks näeb vaevatud välja ja veab vaevu jalgu järel. Teise nägu on naerul, ta on energiast tulvil.
„Kuidas sul õnnestub pärast 10-tunnist patsientidega suhtlemist nii värske välja näha?” küsib esimene.
„Kas sina siis tõesti kuulad, mis nad räägivad?” imestab teine.
Kaks arsti lähevad surnuaeda, et külastada oma andeka, kuid haruldaselt ihnsa kolleegi hauda. Nad otsivad tükk aega, kuid ei suuda seda kuidagi leida.
„Aga äkki kirjutas ta selle oma naise nimele?!” tuleb üks viimaks hiilgavale ideele.
Vestlevad kaks Eesti arsti:
„Mille peale teie raha kulutaksite, kui saaksite sama suurt palka kui Ameerika arstid?”
„Ah, sellest pole huvitav rääkida! Palju huvitavam oleks ette kujutada, mille peale kulutaks raha üks Ameerika arst, kui saaks samasugust palka nagu meie sinuga.”
Kaks arsti tänaval.
„Näed, seal läheb naine, keda ma armastan,” ütleb üks.
„Miks sa siis temaga ei abiellu?” küsib teine.
„Ma ei saa seda endale lubada, ta on mu parim patsient.”
Kohtuvad kaks arsti:
„Olin nädal aega Ameerikas uute ravimite näitusel. Nägin täiesti uut ravimit – Areteleksi süste.”
„Mida see rohi teeb?”
„Surnud patsiendile süstides võib temaga kaks tundi vestelda!”
„Ja siis?”
„Kui aus olla, siis ta ei vasta sulle!”
Kaks arsti räägivad seltskonnas kolleegist:
„Andekas kirurg, aga võtab elu liiga kergelt.”
„Seda küll, eriti patsiendi oma!”
Arst räägib kolleegile:
„Mul oli hiljuti üks huvitav juhtum. Helistatakse kell kaks öösel. Meeshääl ütleb, et ta sureb, kui ma kohe ei tule. Küsin just patsiendi aadressi, kui naine mu kõrval ütleb, et see kõne on vist talle.”
„Oma arstipraksise jooksul olen ma ainult korra eksinud,” räägib arst sõbrale.
„Mis eksimus see oli?” küsib sõber.
„Ma ravisin patsiendi kahe visiidiga terveks ja sain alles hiljem teada, et ta on miljonär.”
Arst kaebab kolleegile:
„Ma käskisin ühel patsiendil, kellel on bronhiit, soojalt riietuda.”
„Ja tema?”
„Tema pani ära minnes selga mu uue talvemantli!”
Vestlevad kaks arsti. Üks on väga löödud.
„Ravisin patsienti paisest,” räägib ta, „aga lahkamine näitas, et tegemist oli hoopis vähiga.”
„See pole midagi,” ütleb teine. „Mina ravisin patsienti kuu aega kollatõvest, ja alles pärast tema surma selgus, et tegemist oli hiinlasega.”
Kaks arsti omavahel:
„Ei tea, kas hakkame teda ravima?”
„Või … jätaks ellu?”
Kohtuvad kaks arsti:
„Miks sa nii tujust ära oled?”
„Täna suri üks mu patsient.”
„Olgu see sulle siis õpetuseks – alati tuleb tasu ette küsida.”
Vestlevad kaks pensionile jäänud arsti:
„Mul oli kord patsient, kes kõigi diagnooside järgi pidi juba kümme aastat tagasi surema, aga tema elab tänapäevani.”
„Jah, tuleb ette. See tõestab veel kord, et kui patsient ikka tõesti elada tahab, on meditsiin võimetu.”
Kaks arsti kohtuvad kalmistul. Üks kõnetab teist:
„Tere päevast, lugupeetud kolleeg! Kas teete ka inventuuri?”
Kaks arsti vestlevad kolleegi matustel:
„Huvitav, miks ükski patsient pole tulnud kadunukest ära saatma?”
„Noh, küllap nad kõik on teda teisel pool vastu võtmas.”
Arstieksamil *
Meditsiiniprofessor eksamil:
„Kes on kolmega rahul, andke oma õpinguraamat.”
Umbes pool auditooriumist annab õpinguraamatud. Professor viskab selle hunniku aknast välja ja teatab:
„Selliseid arste pole meile vaja! Ülejäänud, kirjutage üles tänase eksami teema: „Ajuvähk”.”
Eksam ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Professor küsib tudengilt:
„Lugege ette arsti vastuvõtukabineti standardvarustus.”
„Piiritus, kušett, medõde,” vastab tudeng.
Eksamil esitab professor-larüngoloog tudengile küsimuse.
„See küsimus käib kõri kohta, mina tahan aga ninaspetsialistiks saada,” vastab tudeng.
„Ah soo!” kergitab professor kulme. „Ja kummale ninasõõrmele te siis spetsialiseeruda kavatsete?”
Meditsiiniprofessor eksamil:
„Noormees, te ei tea mitte midagi.”
„Aga ma õppisin, professor! Näete, siin on selfie, kuidas ma teie eksamiks valmistun.”
Eksam arstiteaduskonnas.
„Kuidas hingab embrüo?” küsib professor meestudengilt.
„Läbi vagiina,” vastab too pikemalt mõtlemata.
Arstiteaduskonna õppejõud mõtlevad välja uue anatoomiaeksami korraldamise mooduse. Nad lähevad surnukuuri, raiuvad laipadelt käsi, jalgu ja muid kehaosi ning panevad need kotti. Pärast hakatakse otse surnukuuris napsi võtma.
Hommikul algab eksam. Tudengid kutsutakse ükshaaval eksamiruumi, palutakse käsi kotti pista, ette jäänud kehaosa nimetus öelda ja see siis välja tõmmata.