Unenägude tõlgendamine. Õpi tundma oma uinunud. Diane Brandon. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Diane Brandon
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Эзотерика
Год издания: 0
isbn: 9789949980734
Скачать книгу
oma alateadliku mina uurimiseks ja tundmaõppimiseks.

      Su unenäod võivad avada ligipääsu täiesti uuele maailmale, mis osutub ehk vägagi rahuldust pakkuvaks. Õppides oma unenägusid mõistma, õpid hindama iseenda sügavamat poolt ning seda, kui väärtuslik see sinu jaoks olla võib.

Aga mis siis, kui sa uinuksid?Ja kuiuinudesnäeksid und?Ja mis siis,kui unenäossa lendaksid taevasseja korjaksid seal kummalise ja kauni lille?Ja siis,kui sa ärkad,oleks seesama lill su peos?Ah mis siis?SAMUEL TAYLOR COLERIDGE

      I osa

      Baasteadmised unest ja unenägudest

      1. peatükk

      Miks üldse unenägudele tähelepanu pöörata?

      Unenäod paeluvad meie tähelepanu ning mõjuvad meile intrigeerivalt. Selles pole midagi uut, sest esimesed ülestähendused unenägude kohta on vähemalt neli tuhat aastat vanad. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid unenägusid kõrges hinnas, uskudes, et need on prohvetlikud.

      Kui uudishimu kõrvale jätta, siis miks peaksime oma unenägudest hoolima? Magamine on kasulik meie tervisele, kuid kas ka unenägudele tähelepanu pööramine või püüe neid mõista võib meile mingit kasu tuua?

      Jah, kindlasti. Ning enam kui ühel viisil. Meil on oma unenägudega töötamisest võimalik mitmel moel kasu lõigata.

      Vihjed su elutee kohta. Unenäod võivad anda sulle viiteid sinu isikliku arengu ja kujunemise kohta. Meie elus esineb tihtipeale ajaperioode, mil me ei pruugi ise arugi saada, et miski meid vaevab. On võimalik, et unenäod püüavad sulle märku anda, kui su elus on midagi sellist, millega tegeleda tuleks ja millega sa peaksid isikliku heaolu, arengu või suurema õnnelikkuse nimel tööd tegema.

      Tervis. Unenäod võivad anda infot meie tervise – selle parandamise ja võimalike häirete – kohta, sest mõnikord ei ole me ise neist probleemidest teadlikud. On mitmeid dokumenteeritud juhtumeid, kus inimene nägi unes mingit terviseprobleemi ning pöördus unenäo ajel arsti juurde, et oma tervist kontrollida, ning tal tuvastatigi seesama unes nähtud tervisehäda. On olemas ka üks projekt, mis selliste juhtumite kohta infot kogub. Selle nimi on Breast Cancer Dreams Reserach Project (rinnavähi-unenägude uurimus) ning seda juhib minu sõber ja kolleeg, arstiteaduse doktor Larry Burke. Ka sinul on soovi korral võimalik selles osaleda. (Vt tema ajaveebi aadressil ww.letmagichappen.com/blog.) Niisiis võivad unenäod sulle su terviseprobleemide kohta infot anda. Ja see on hea, kas pole?

      Vaimne juhendamine ja areng. Ilmselgelt on meie unenägudel oma vaimne pool. Unenäod võivad anda meile nõu, informatsiooni või teadmisi. Unenägudes võivad meid külastada siinsest elust lahkunud armsad ja lähedased, nii inimesed kui ka loomad, ning meiega suhelda. Samuti võivad meile unenägudes ilmuda teejuhid, kes annavad infot ja juhendavad meid. Me võime saada ülemeelelist või intuitiivset informatsiooni – näiteks hoiatuse mõne negatiivse tulevikusündmuse kohta. Me võime magades ja und nähes külastada vaimseid maailmu ja dimensioone või saada vaimset nõustamist ja juhendamist – meiega võivad tööd teha teejuhid ja teised vaimsed olendid, kes suunavad ja kiirendavad meie vaimset arengut.

      Probleemide lahendamine. Nagu juba korra mainisin, aitab unenägudele tähelepanu pööramine tihtipeale probleemidele lahendusi leida. Sel ajal, kui me magame (ja ka siis, kui ärkvel oleme), tegeleb meie alateadvus nende probleemidega ning vastused ja lahendused võivad end ilmutada unenäos. Ka sina võid olla seda kogenud, kui oled heitnud magama, mingi küsimus peas keerlemas, ning ärganud hommikul, teades vastust.

      Eneseteadvus. Oma unenägudele tähelepanu pööramine ning nendega töötamine toob suurt kasu ka sellega, et avab ukse meie olemuse sügavikesse ning aitab mõista oma sügavamat olemust – alateadvust.

      Üha enam kõlapinda leidev uurimistöö, millest suuremat osa on kajastanud doktor Timothy D. Wilson oma raamatus “Iseendale võõrad: adaptiivse alateadvuse avastamine” (Strangers to Ourselves: Discovering the Adaptive Unconscious), näitab, et me ei ole tavaliselt need, kelleks end peame. Enamasti identifitseerime me ennast sellistena, nagu teadlikult tunneme end olevat – oma teadliku teadvuse ja isikupära kaudu. Meie teadlik teadvus on aga vaid jäämäe tipp. Suurem osa sellest, kes me oleme, on peidus pinna all – alateadvuses, meie teadvustamata maailmas, sealhulgas mälestustes, uskumustes, meelelaadis jne. (Vt Lisa C: Tunne kogu enda mina – alateadvusega sõbraks saamine.)

      Kõik see, mis peitub pealispinna all – mida me nimetame oma “isiklikeks asjadeks” ning mis tähendab meie soove, hirme, vajadusi, uskumusi, hoiakuid jne –, juhib meie käitumist ning motiveerib meid. See suunab meie käitumist nii tugevalt, et suurema osa ajast meil tõesti puudub iseendast või oma elust täielik arusaam või ülevaade. Ainult pealispinna alla sukeldudes ning iseenda sügavamaid maailmu uurides on meil enda ja selle kohta, kes me tegelikult oleme, võimalik rohkem teada saada. See muudab selgemaks meie arusaama iseendast ning aitab vabaneda oma sisemistest takistustest. Nii võime võtta sisse koha oma elu juhiistmel ning saada ise enda laeva kapteniks.

      Seega, oma unenägudega töötamine võib meile palju kasu tuua. Sellest võib saada valgustav, inspireeriv ja energiat andev harjumus!

      Enne kui asume põhjalikumalt unenägudega tegelema, et seeläbi oma elu rikastada, rääkigem magamisest. Esmapilgul võib paista, et selle kohta polegi eriti midagi öelda, sest me teame, et näeme unenägusid just magamise ajal. Tundub lihtne, kas pole? Siiski, põhjalikum arusaam magamisest aitab sul oma unenägudega palju tõhusamalt tööd teha.

Uni ja selle kasulikkus

      Kas teadsid, et piisav uni on unenägude nägemise juures kriitilise tähtsusega? Kui sa kannatad unepuuduse all, ei pruugi sa oma unenägusid mäletada. Seda on oluline meeles pidada, sest me elame unepuuduse all kannatavas ühiskonnas ning paljud inimesed püüavad vähema unega hakkama saada.

      See pole ainus põhjus, miks on oluline piisavalt palju magada; küllaldane uni on meile oluline ja kasulik ka mitmel muul moel, samuti aitab see unenägusid mäletada.

      Tänapäeva moodsas ja kiires elus tundub magamine oleva pisut moest läinud. Me ei väärtusta und piisavalt, kuid küllaldane uni on meie optimaalse toimimise ja tervise tagamisel ülioluline. Me saame üha enam teadmisi selle kohta, et uni on hädavajalik organismi teatud talitlusteks ning korralikuks ajutegevuseks. Üks protsess, mis meiega magamise ajal toimub, on mälestuste ja hiljutiste sündmuste ning kogemuste koondamine – äsjaste sündmuste ja kogemuste omamoodi sorteerimine ja lahterdamine. Sel ajal kui me magame, paigutuvad hiljutised sündmused meie ajus püsivamasse mälupiirkonda. See puudutab ka uue materjali omandamist – mis tähendab, et piisav uni on õppimise puhul kriitilise tähtsusega.

      Magades toimub ka kudede taastumine, samuti iselaadi ajuhooldus, mida nimetatakse “sünaptiliseks homöostaasiks” ning mis valmistab aju ette uute teadmiste omandamiseks. 2013. aastal leiti teadusuuringus, mida hiljem on laialdaselt tsiteeritud, et magamise ajal (ja ärkvel olles mitte kunagi) leiab aset teatavat laadi aju puhastumine – see sarnaneb prügi juhtimisele läbi filtrisüsteemi, mis puhastab need mürkainetest (Mantel, 2013). On väidetud, et selline aju puhastumine võib aidata ennetada Alzheimeri tõve teket.

      2000. aastatest alates on läbi viidud terve hulk erinevaid uurimusi, mille tulemused näitavad, et piisav uni on meie tervise seisukohalt väga oluline. Krooniline ebapiisav uni võib põhjustada ja/või süvendada järgmisi tervisega seotud riske: rasvumine (tingituna kahest hiljuti avastatud hormoonist, mis reguleerivad söögiisu); diabeet; südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas kolesterooli kõrgenenud tase, vererõhu tõus ning suurenenud insuldirisk; immuunsüsteemi nõrgenemine; emotsionaalsus/ärrituvus; ebaeetiline käitumine, sealhulgas ebaviisakus, sobimatu käitumine ning ebaausus; depressioon; raskused teiste inimeste näoilmete hindamisel ning kalduvus näha ohte seal, kus neid tegelikult ei eksisteeri; kõrgem risk Alzheimeri tõve kujunemiseks; halvenenud hindamisvõime ning suurenenud risk sattuda õnnetustesse; oodatava eluea lühenemine; negatiivne