Cristiano Ronaldo. Guillem Balague

poleks ta kunagi saavutanud seda, mida saavutas,” selgitas ta. Martinho arvab, et nii nagu me kõik, on ka Ronaldo oma lapsepõlve produkt. Ta pärines vaesest ja viletsast perekonnast, ent võib-olla just see, või osa sellest, ongi vajalik, et inimest saadaks edu. Ronaldos on säilinud võime takistusi ületada ning see aitab tal areneda. Martinho lisas veel: „Kui vanemad ei hoia sind liiga kõvasti ohjes, võimaldab see vabadus sul realiseerida oma potentsiaali.”

      See mõte vanemate mõjust Ronaldole on huvitav ja kerkis esile nii mitmeski vestluses.

■■■

      Ronaldo ristiisa Fernando Sousa ei unustanud kunagi oma kohuseid, kui asi puudutas jõulukinke. Ühel aastal ostis ta ristipojale mänguauto ja poiss hakkas selle peale jonnima, sest oli kohutavalt tahtnud hoopis jalgpalli. Miks küll? Eriti arvestades seda, et tema isa tassis iga päev ringi tohutut kotti pallidega ning väike Cristiano aitas tal neid pärast treeningu lõppu kokku korjata. Ronaldo tahtis mõistagi omaenda palli. Fernando jättis selle meelde ja kinkis talle järgmisel aastal jalgpalli. See maksis üüratu summa, viis eurot.

      Väike Cristiano võttis palli endaga igale poole kaasa.

      Ronaldo naaber Adelino Andrade mäletas teda küllalt lühikese ja kõhetu, tumedate lokkis juustega poisina, kes veetis kogu päeva tänaval koos oma palliga: „Poiss tegi sellega kõiksuguseid hämmastavaid trikke. Pall tundus olevat tema jalgade külge kleepunud.”

      Mina olen näinud Ronaldot žongleerimas plastikpudeli korgiga ning seejärel pudeli endaga nii, et kumbki maapinda ei puudutanud. Sinasõprus palliga saigi alguse just seal ja siis: „Kui olin väike,” meenutab Ronaldo, „jälgisin mõnuga, kuidas suuremad poisid palli toksides teistele muljet püüavad avaldada ning tegin sama.”

      Peagi sai sellest püsiv harrastus – jalgpalliga mängimine, uute trikkide tegemine, tänaval, soojendusel, treeningul. Ta ise ütleb, et just selline ongi tõeline Cristiano Ronaldo. Ta ei tee seda aga teistele mulje avaldamiseks, igatahes mitte alati. See on lihtsalt osa tema suhtest oma alatise reisikaaslasega.

      Ronaldo läks ka koolitundi, pall kaenlas, kuigi eriti üks õpetaja manitses teda, et pall ei hakka teda toitma, ei vii teda elus kuhugi. Õpetaja arvates oli hoopis kool see koht, kus rajatakse vundament, mis võimaldab tulevikus oma potentsiaali realiseerida. Õpetaja tundis, et tema kohus on tuletada õpilastele meelde õpitava olulisust, rõhutada hariduse tähtsust, ja asetada see konteksti, perspektiivi, mida paljud õpilased võib-olla mujalt ei saanud. Selles polnud midagi halba. Tegelikult oli õpetajal seda öeldes isegi õigus, ent Ronaldo juhtub lihtsalt olema üks neid tähelepanuväärseid erandeid, mis kinnitavad reeglit. Ometi pole sel õpetajal olnud muud valikut kui korduvalt vabandust paluda, ning ta ongi seda Cristiano emalt ja tädilt mitu korda palunud. Õpetaja lubas, et ei räägi enam kunagi niimooodi.