sult mööduv rahvas küsib autogramme
neil peos on sinu verivärske singel
mul pole küll su juurde minna tuju
kõpskingades ju oled püsti kurat
kuid paraku sa võtad ingli kuju
rulluiskudes kui tänavatel vurad
NAINE MÜÜGIKS
ma ei olnud päris kaine
mõtlesin et minu naine
libu on ja õudsalt tahaks
teha tema keha rahaks
ise hakkaks sutenööriks
sissetulekud kõik nööriks
oma tasku naine aga
tegutsegu õhinaga
tegin kõvasti reklaami
härrased kes vajab daami
esimese tellimise
esitasin lõpuks ise
SEKUNDHÄND
kui lõbumajas algab soodusmüük
(eks nende kaupki tasapisi rikne)
sääl hallis massis silma jääb üks t’rü’ük
kes rahakotti raksab nagu pikne
ah võtaks kurat kintsu saatan säärt
mis tõmbab pangaarve päris kortsu
ta börsikurssides küll pole miskit väärt
kuid ma ju tellin kohe mitu portsu
*****
ma ütlen tibu tibu ära näita
kuid seda soovigi ei soovi tibu täita
VÄSIMATUD
peale rasket rehepeksu
tütarlapsed mängivad
omavahel kummikeksu
veel ei tule sängi nad
tulvil lõppematut jaksu
iga väike plikatirts
tule vaata seda paksu
hüppab nagu rohutirts
KODUPERENAINE
sul kohevad ja tumemustad lokid
ja palgel ikka mängleb punavoog
sa lausa valgeks pesed mustad sokid
ja keele alla viib su munaroog
su uhked rinnad jätavad küll varju
Paul Kerese kõik parimad partiid
sa käsutad me majas kõiki harju
kord nädalas kõik vaibad välja viid
miks üleüldse peab su kaunil jalal
üks osa siiski käima vastu maad
sa peale kooli jõudsid käia kalal
nüüd õhtusöögiks vaaritad uhhaad
TURUMUTT
turul ühte mutti sa
püüad üles kruttida
naeratades jubedalt
küsid laenuks ube talt
ikka kõrvuni suu peas
pärid temalt kui muuseas
miks küll nõnda kaunis neid
turu peal müüb kartuleid
seisis asjalikult ent
nõnda mõjus kompliment
pakub end nüüd naine nett
kuid sa kahjuks kainened
põmmdi! turg ja veetlev lits
läinud nagu uppund vits
sealt kus seisis turumutt
piidleb sind vaid murututt
TIINA
kas olla võib et Tiina sa ei kuule
kui sinu ukse peale koputan
ma võtan kaasavõetud viina suule
ja sellega siis kõri loputan
kui ust sa mulle lahti ei tee Tiina
või akent lahti minu ees ei löö
ma üksinda joon ära selle viina
ja laulan kõigest kõrist terve öö
MARJU
maapinnal võnklevad puuokste varjud
paitavad need mind kui kuulatan tuult
kõutsiraisk mida sa lollakas karjud
kui sul on paha siis hammusta huult
istun siin oodates teenija Marjut
kes mind aastaid on teeninud truult
tema on ainus kes minuga harjund
kuigi kord alla kukkusin Kuult
kisklevad kassid ja öökulli hõige
seltsiks on küll kuid ma üle kõige
igatsen Sind kel küll vildakas rüht
pardipoeg mingi mu lähedal sumas
Marjude mäng keerleb täiskuises kumas
kuid ma näen puudumas õigeimat üht
*****
enam Sinust ma ei laula
sest Sul poisipea on – Paula
*****
ÜTLE MULLE KES ON SU SÕBER
ja ma ütlen
kes on minu sõber
NEIU E
kord ma kauni neiu E-ga
luksusrestoranis sõin
nüüd vaid klaasi Värska veega
teda kostitada võin
kunagi tal ostsin selga
viimase Pariisi moe
nüüd ta nartsusid ei pelga
kui vaid nendes olla soe
tabas minu vararohkust
raske majanduslik krahh
aga tema – ta ei kohku
ikka ütleb mulle – Jah!
rikkal minul vaesel minul
vahet erilist ei tee
igas olukorras minu
armastatud girl-friend E
TAIVE
kui oma luulet analüüsima
ma hakkasin siis kohe aru sain et
pean kõigepealt ma endalt küsima
miks pole kordki nimetatud Taivet
ei vaja luulekeele puudutust
kes elab niigi – kõlab õige vastus
näe praegu just mu elav luuletus
reaalsusena