Farmakognoosia
EESSÕNA
Tartu ülikoolis on farmaatsiat õpetatud rohkem kui kahe sajandi vältel: keemia-farmaatsiaprofessorite poolt pärast ülikooli taasavamist 1802. a ning hiljem, kui 1842. a loodi iseseisev farmaatsiainstituut, erinevate farmaatsiaõppejõudude loengukursustena. Farmakognoosiat luges koos farmaatsiaga esimest korda aastatel 1836–1840 Friedmann Goebel ja omaette kursusena aastatel 1843–1849 TÜ esimene farmaatsiaprofessor Eduard Siller. Carl Clausi loengute hulgas figureerib farmatseutiline botaanika; hiljem lisati õppekavadesse samuti farmakognoosiaga seostuv farmatseutiline kaubatundmine.
Esimene Tartu ülikooli farmakognoosiaõppejõud professor F. Goebel (1795–1851) (TÜ arhiiv)
Farmakognoosiasse puutuvat võime leida mitmest tolleaegsest õpikust, mille autoriteks olid siinsed farmaatsiaõppejõud Alexander Nicolaus Scherer (1800), David Hieronymus Grindel (1802, 1806), Ferdinand Giese (1806–1811, 1811, 1813–1817), F. Goebel (1827–1828, 1843), E. Siller (1843) jt. Otsesemalt on farmakognoosiaga seotud F. Goebeli farmatseutilise kaubatundmise õpik „Die Grundlehren der Pharmazie. Bd. 1. Pharmazeutische Waarenkunde” (1843) ning eriti Georg Dragendorffi kohtu- ja fütokeemiale pühendatud raamatud (1868–1895, 1872, 1874, 1882).
D. H. Grindeli farmatseutilise botaanika õpiku (1802) tiitelleht
Aastatel 1929 ja 1936 anti välja Johannes Stammi ja Alma Tomingase koostatud farmakoanatoomia praktikumimaterjalid. Nõukogude Liidu ulatuses tuntud farmakognoosiaprofessor A. Tomingas on kirjutanud koos Johannes Tammeoruga laboratoorsete tööde läbiviimisel kasutatava „Droogipulbrite määraja” (1946), kuid õpiku koostamiseni meie esimene naisakadeemik ei jõudnudki. Vaid kaudselt seostub farmakognoosiaga ravimite tehnoloogi Nikolai Veiderpassi mahukas õpik „Galeeniline farmaatsia” (1947). Ka Urve Paaveri ja siinkirjutaja kokku pandud „Droogide mikroskoopia” (1995) on olemuselt praktikumijuhend. Seega ei ole Tartu ülikooli õppejõudude sulest ilmunud ühtki farmakognoosiaõpikut.
Niisugusel taustal olen siiralt tänulik SA-le Archimedes ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise korraldamise juhtkomiteele, kes on andnud mulle võimaluse, aga ühtlasi ka vastutuse olla käesoleva farmakognoosiaõpiku autoriks. Tahan edastada tänusõnad käsikirja väga põhjalikult läbi vaadanud akadeemik Udo Margnale, kelle asjalikud ettepanekud on abiks olnud nii õpiku ülesehituse kavandamisel kui ka farmakognoosiaga seonduva terminoloogia korrastamisel ning muidugi käsikirja viimistlemisel. Samuti tänan keeletoimetaja Urve Pirsot tehtud töö, nõuannete ja meeldiva koostöö eest. Suur tänu õpiku illustreerimisel abiks olnud Kerly Kustavusele ja Merle Tiidemaale! Aitäh kõikidele teistelegi, kes on ühel või teisel moel selle õpiku valmimisele kaasa aidanud. Tänu väärib ka alates 1999. a tegutsenud farmaatsiaterminoloogiakomisjon. Eriti aga tahaksin tänada oma õpetajat, teaduslikku juhendajat ja kolleegi Elmar Arakut, kes on minus äratanud huvi farmakognoosia vastu.
Tartu ülikool: minevikust tulevikku
Käesoleva õpiku ülesehitusel on aluseks võetud nüüdisfarmakognoosiale üldomane keemiapõhine klassifikatsioon, kasutades selleks ühelt poolt läänest (Euroopa, Ameerika) ja teiselt poolt idast (Nõukogude Liit, Venemaa) pärinevaid klassifikatsiooninüansse. Seda dikteerivad Eesti geograafiline paiknemine ja sellega seostuvad ravimtaimede kasutustraditsioonid ning tänapäevane turusituatsioon.
Farmakognoosia õpetamine sõltub ühes või teises riigis lisaks väljakujunenud tavadele apteegikaubanduse traditsioonidest. Kuna Eesti apteekides on kõrvuti fütopreparaatidega traditsiooniliselt müügil ka droogid, peab meie proviisor tundma hästi ravimtaimi ja drooge ning farmakognoosiaõpingud on seetõttu suhteliselt botaanika- ja droogikesksemad. Seetõttu on käesolevas õpikus üsna suurt rõhku pandud just nendele farmakognoosia aspektidele, kusjuures toimeainete biosünteesiga seotud küsimused on jäänud käsitlusest kõrvale. Õpiku üldosa on seejuures suhteliselt lühike, kuid farmaatsia ajaloo, fütoteraapia põhitõdede ning ravimtaimede kasutamise praktiliste aspektide kohta saab lugeda siinkirjutaja raamatust „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest” (2005). Hoopis rohkem ravimtaimi, kui mahtus õpiku kaante vahele, ning mõneti põhjalikumaltki on tutvustatud „Maailma ravimtaimede entsüklopeedias” (2010). Lisaks kõikidele farmakognoosiaõpikutele iseloomulikele tunnustele on paratamatu ja küllap vaheldusrikkust pakkuvalt positiivnegi, et kõigil neil on eriomane nägu ning igal autoril oma käekiri ja eelistused.
Õpikus kasutatud ladina- ja eestikeelsed taimenimetused on vastavuses eestikeelsete taimenimede andmebaasiga (http://www.ut.ee/taimenimed/), drooginimetused Euroopa farmakopöa jt tähtsamate käsiraamatutega. Koostisainete nimetuste translitereerimisel on lähtutud farmaatsiaterminoloogiakomisjoni tavadest ja soovitustest. Peale üldtuntud ja farmaatsias levinud lühendite on õpikus kasutatud järgmisi: EP – Euroopa farmakopöa, NF – Nõukogude Liidu farmakopöa.
Omaette mahukaks tööks on olnud õpiku illustreerimine. Olen ravimtaimi aastate jooksul pildistanud Tartu, Tallinna, Riia, Kaunase, Vilniuse, Šiauliai, Genfi, Londoni, Grazi, Lissaboni, Ljubljana, Lille’i, Pariisi, Tafira Alta, Maspalomase, Helsingi ning Turu, Firenze ja Washingtoni botaanika- ja ravimtaimeaedades, aga muidugi ka Eesti ning vähemal määral teiste riikide looduses. Droogide ülesvõtted on valminud Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi unikaalse droogikollektsiooni materjalide põhjal. Illustratsioonidena on kasutatud Franz Eugen Köhleri suurepäraseid taimejoonistusi (Köhler, F. E. Köhler’s Medizinal-Pflanzen in naturgetreuen Abbildungen mit kurz erläuterndem Texte. Atlas. Herausgegeben von G. Pabst. Band I–III. Verlag von Fr. Eugen Köhler, Leipzig, 1898. Schimpfky, R. Unsere Heilpflanzen in Bild und Wort für jedermann. Verlag von Fr. Eugen Köhler, Gera, 1893).
Pühendan selle õpiku oma abikaasale Merikesele ja kõikidele teistele farmaatsiat õppinud ja õppivatele naistudengitele minu elus.
EESSÕNA E-ÕPIKULE
Kõrgkooliõpiku Farmakonoosia esimene väljaanne ilmus 2010. aastal riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012” raames. Sihtasutuse Archimedes ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus võimaldas katta suurema osa õpiku väljaandmisega seotud kuludest ja tuua täisvärvitrükis raamat lugejani paberkandjal. Selline au – ilmuda kvaliteetpaberil värvitrükis – ei saa kaugeltki alati osaks isegi suure lugejaskonnaga keeltes kirjutatud analoogsetele õpikutele, mistõttu olen saadud toetuse eest jätkuvalt väga tänulik. Tänan veel kord ka esimese väljaande toimetajat Udo Margnat ja keeletoimetaja Urve Pirsot. Akadeemik Margna on pannud toimetajana õla alla ka käesolevale, uuendatud väljaandele ning väärib seetõttu topelttänu.
Viie õppeaasta jooksul sai paberõpiku tiraaž otsa ning tõstatus vajadus uue väljaande järele. Lähtudes nüüdisaegsetest tehnilistest võimalustest ja vajadusest tagada tudengile õpiku kergem kättesaadavus ka rahalises mõttes, oleme koostöös Tartu Ülikooli Kirjastusega otsustanud uus väljaanne teieni tuua e-õpikuna.
Farmakognoosia e-õpiku väljaannet on võrreldes paberkandjal ilmunuga paranduste, täpsustuste, lühenduste ja laienduste näol uuendatud. Olulisemate muudatustena on käesolevas elektroonilises väljaandes pööratud vähem tähelepanu erinevate toimeainerühmade samastamisele fütokeemiliste reaktsioonide abil, on välja jäetud Euroopa farmakopöa standardnõuded droogide keemilisele koostisele, lihtsustatud ja lühendatud on droogide toimeainete ja kasutamisel ilmneda võivate ohtude loetelu, muudetud droogide kasutamise teave veelgi tõenduspõhisemaks ning jäetud sellest ära annustamise ja rahvameditsiiniga seotu, lühendatud on ravimtaimede kasutamise aspekte väljaspool meditsiini. Niisugust detailsemat teavet leiab lugeja vajaduse korral sama autori poolt koostatud mahukast teatmikust Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (2010). Seevastu on laiendatud terve rea ravimtaimede botaanilist kirjeldust, täpsustatud nende levikut ja mõtestatud vajadusel detailsemalt lahti nende kasutamisega seotud asjaolusid ning vastavalt farmakognoosia arengule kaasajastatud muudki teavet. Korrigeeritud või välja jäetud on mõningaid valemeid ja juurde on lisatud uusi fotosid, mis on pildistatud autori poolt või pärinevad venekeelsest raamatust NSVL ravimtaimede atlas (1962) ja internetist.
Tulemusrikast õppimist!
Ain Raal
ÜLDOSA