Mees räägib sõbrale:
„Eile sõitsin peolt taksoga koju. Purjus peas tekkis hiilgav mõte: äkki kaoks ilma maksmata. Üheksakordne maja, torman trepikotta, ja kust see taksojuht mind sealt ikka oskab otsida? Mõeldud – tehtud! Kargasin hirmsa hooga autost välja ja lõin hakatuseks pea vastu ust veriseks. Siis komistasin kõnnitee äärekivil ja lendasin maoli pingile. Püsti tõustes rebisin naela otsas püksid puruks. Seejärel lõin sisse oma kakskümmend vale numbrit, enne kui fonoluku kood meelde tuli. Ja kogu selle aja vahtis taksojuht mind juhmistunud pilguga, üritamatagi mind peatada.
„Ta on šokis!” mõtlesin mina. Aga kõik osutus palju lihtsamaks – alles turvaliselt trepikotta jõudes tuli mulle meelde, et maksin juhile juba sisse istudes …”
Kaheksandal korrusel elav mees tuleb keset ööd purjuspäi koju ja sõidab liftiga kogemata üheksandale korrusele. Ta annab seal uksekella ja vastab naishääle küsimusele „Kes seal on?” ausalt „Mina!”. Naine avab ukse, kuid keerab oma vaikivat pahameelt väljendades mehele otsekohe selja. Mees vantsib naise järel pimedasse magamistuppa, koorib end kuidagi riidest lahti ja heidab magama … kuid äratatakse jõhkralt purjus mehe poolt, kes saabub tund aega hiljem.
Vaatamata oma naise etteheidetele joob Jaan end sageli maani täis. Sõbrannad soovitavad naisele:
„Ära tee talle etteheiteid, vaid ole tema vastu lahke ja õrn, siis hakkab talle kodus meeldima ja ta ei lähe enam jooma.”
Õhtul tuleb mees purjuspäi koju, kuid naine võtab ta vastu suudlusega, pakub maitsvat toitu ning hakkab siis silitama ja hellitama.
„Kallis, on juba hilja, äkki läheksime magamistuppa?” küsib ta mehelt mesise häälega.
„Mis seal ikka, lähme,” vastab mees, „nagunii saan kodus oma naiselt pähe …”
Purjus mees lamab tänaval ega suuda püsti tõusta. Ligi vaarub teine joodik ja küsib:
„Kus sa end niimoodi täis kaanisid, sõber?”
„Jumal tänatud – ma olen täis!” ohkab lamaja kergendatult. „Aga mina mõtlesin juba, et mulle sõitis auto otsa.”
Pühadejärgsel hommikul istub korrusmaja välisukse juures pingil mees, pea põlvedel, ja väriseb üle keha. Äkki avaneb maja uks, sealt tormab välja hommikumantlis naine ja hakkab meest peksma, ise karjub: „Tõbras! Jõid end jälle täis! Siga! Lurjus!”
Selle peale jooksevad lähedal asuva poe juurest ligi kaks purjus meest, hüüdes:
„Mari! Lõpeta! Sa oled päris segi läinud! See pole sinu mees!!!”
Kaks sõbrannat lahkuvad hommikul kell neli baarist, ise silmini täis. Läbi kalmistu minnes tuleb mõlemale suurem häda peale. Kuna tualettpaberit ei ole, kasutab üks tagumiku pühkimiseks oma aluspükse, teine aga haualt võetud leinalinti.
Hommikul leiab esimese naise mees oma abikaasa täies riides diivanil rasket viinaund magamas ja helistab kohe sõbrale, teise naise mehele:
„Kuule, Jaan, ma olen siin natuke mures. Mu naine pole veel kunagi nii kaua maganud ja peale selle … tal pole aluspükse jalas!”
„Oleks mul sinu mured!” vastab Jaan. „Kas sa ka tead, mis ma oma naise tagumikust leidsin? (loeb) „Oleme lohutamatud, et pidid meist lahkuma. Me ei unusta sind iialgi! Lilleküla päästekomando”.”
„Kas vannute juua kainena ja purjuspäi, pohmakas ja sellest üle saanuna, kuni alkohol teid lahutab?”
„Jah.”
„Jah.”
„Jah.”
„Kuulutan teid joomasõpradeks. Võite pudeli avada.”
Naine toob poest 12 purki õlut, kuus pudelit veini, kolm viina ja kaks leiba.
„Meile tulevad täna külalised või?” küsib mees.
„Ei.”
„No mis pagana päralt sa siis kaks leiba ostsid?!”
Perekondlik pidu lõpeb nii, et hulk alkoholi ja suupisteid jääb järele. Hommikul läheb naine tööle. Õhtul koju tulnud, märkab ta, et kõik on kadunud, diivanil aga lebab purjus mees.
„Kus on viin?” hüüatab naine. „Kus on salatid, pirukad, koogid?”
„Aga mis sa siis mõtlesid – et läksid ära ja pärast seda jäi elu seisma või?” möriseb mees.
Joodik püüab kuldkalakese. Kala pakub, et täidab mehe kolme soovi, kui too ta vette tagasi laseb.
„Ainult kolm?” küsib joodik üle, mõeldes ise: „Tahaks nii palju asju, mida võtta, mida jätta? Siin ilma napsita toime ei tule!” Ja ütleb kalale:
„Kuule, anna pudel viina, kuni ma soovid välja mõtlen.”
Kohe ongi mehel viinapudel käes, kala aga lausub:
„Sul on veel kaks soovi.”
„Kuidas, viin läks siis soovina arvesse või?” imestab joodik. „Njaa, nüüd on mul ainult kaks soovi järel … Siis tuleb hästi ettevaatlik olla. Kuule, kala, ühe pudeliga ei tule sihukeses olukorras midagi pähe, anna veel üks.”
Viinapudel ilmub otsekohe.
„Viimane soov!” teatab kalake.
„Sa lugesid teise pudeli teiseks sooviks vä?!” karjub maruvihane joodik. „Kurat, sinuga on nii keeruline asju ajada! Ma kohe ei tea, mida teha. Anna mulle terve kast viina, kuni ma selle viimase soovi välja mõtlen!”
Mees tuleb töölt ja räägib oma arstist abikaasale:
„Meie brigaadis on lein, täna sai üks kolleeg surma. Tema veres oli 4,8 promilli alkoholi.”
„See on surmav kogus! Kuidas te lasite tal nii palju juua?!”
„Me ei lasknudki. Millisena tööle tuli, sellisena töötaski, kuni rongi alla jäi …”
Üks sõber kurdab teisele:
„Joon meditsiinilist piiritust ja söön Doktorivorsti peale, aga tervis on järjest kehvem ja kehvem …”
Eksam veinitehnikumis. Üsna svipsis õppejõu ees laual seisavad sildita pudelid.
„Võtke pi-pilet!” käsutab ta pehmel keelel järjekordset tudengit.
Üliõpilane võtab ühe pudeli, valab tilga keelele, mekutab ja ütleb:
„Portvein!”
Õppejõud proovib ja raputab pead:
„Po-pole õige! Pro-proovige veel!”
Tudeng proovib teisest pudelist, mõtleb ja teatab:
„Risling!”
Õppejõud haarab pudeli ja proovib.
„Va-va-vale!