Õhtul pääsesime siiski sekretäri juurde. Meilt küsiti: „No kuidas te rindele lähete, kui te ei oska lasta?” Meie vastasime kohe kooris, et oleme juba õppinud… „Kus? Kuidas? Aga kas te siduda oskate?” Aga teate, rajooniarst oli sealsamas sõjakomissariaadi ringis õpetanud meid siduma. Siis nad jäid vait ja vaatasid meid juba tõsisema näoga. Ja meil oli veel üks trump, et me ei ole üksi, vaid meid on veel nelikümmend inimest, ja kõik oskavad lasta ja esmaabi anda. Öeldi: „Minge ja oodake. Teie küsimus lahendatakse positiivselt.” Kui õnnelikud me olime, kui tagasi tulime! Seda ei unusta… Ja-jaa…
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.