Teemat pole
Kallis Emmi, nüüd võiksite küll juba tasapisi tagasi tulla. Ma tunnen puudust teie kontrollmeilidest. Praegu ei paku mulle enam üldse lõbu öösiti plüüsbaarides hängida.
Päev hiljem
Teemat pole
Selleks, et teil oleks sissetulnud kirjade lahtris kolm meili minult. Kõike head, Leo
(Eile ostsin ma ekstra teie jaoks või vähemasti teile mõeldes uue pidžaama.)
Kolm tundi hiljem
VS:
Kas te ei kirjuta mulle enam?
Kaks tundi hiljem
VS:
Kas te ei saa mulle veel kirjutada või te ei taha mulle enam kirjutada?
Kaks ja pool tundi hiljem
VS:
Ma võin uue pidžaama ümber ka vahetada, kui selles on probleem.
40 minutit hiljem
RE:
Oh, Leo, te olete nii nunnu!!! Kuid sellel, mida me siin teeme, pole ometigi mingit mõtet. See pole ju ometi killuke tõelisest elust. Minu suusanädal – see oli killuke tõelisest elust. See ei olnud küll parim killuke, kuid siiski hea killuke, ja seda ma möönan, ma teisiti ei tahtnudki, niisiis on mul see, nagu on, ja nii, nagu on, on see igatahes okei, nagu on. Lapsed käisid pisut närvidele, kuid see on lastena nende kohus. Peale selle pole nad minu lapsed, mida nad mulle aeg-ajalt ette heidavad. Kuid puhkus oli igatahes okei nii, nagu oli. (Kas ma ütlesin juba, et ta oli okei, või kuidas?)
Leo, olgem ometi ausad: mina olen teie jaoks fantaasiapilt, reaalne on sellest vaid paar tähte, mida saate omalt poolt keelepsühholoogiliselt kõlavalt seostada. Ma olen teie jaoks justkui telefoniseks, ainult ilma seksi ja telefonita. Niisiis: arvutiseks, ainult ilma seksi ja allalaaditavate piltideta. Ja teie olete minu jaoks puhas mäng, flirtimis-taasvärskendus-agentuur. Ma saan teha seda, millest tunnen puudust: ma saan kogeda esimesi lähenemiskatseid (ilma et peaksin päriselt lähenema). Nüüd oleme aga meie kaks kenakest jõudnud juba lähenemise teise või kolmanda sammu juurde, enam ei tohi ligemale liikuda. Pikkamisi peaksime seisma jääma, arvan ma. Muidu muutume ligilähedaselt naeruväärseks. Me pole ju enam 15-aastased, see tähendab, et mina muidugi olen sellele lähemal kui teie, kuid me pole seda, sinna pole midagi parata.
Leo, ma ütlen teile veel midagi. Sellel mõnikord närvilisel, aga kokkuvõttes pagana ilusal, rahulikul, harmoonilisel, naljakal ja ajuti isegi romantiliselt perekondlikul suusanädalal pidin ma ühtelugu mõtlema Leo Leike nimelisele tundmatule rahekarule. See ei ole okei. See on ometigi haiglane, või kuidas? Kas me ei peaks mitte lõpu tegema? küsib Emmi.
Viis minutit hiljem
RE:
Muide: mul on kahju teie sõpradest paari pärast. Jah, Rooma oleks ilmselt olnud põrgu.
Kaks minutit hiljem
RE:
Kuidas siis see uus pidžaama ka välja näeb?
Järgmisel päeval
TEEMA: kohtumine
Kallis Emmi, kas me ei võiks siiski vähemalt meie „äratundmiskohtumise” läbi viia? Tõenäoliselt on meil pärast seda hoopis kergem loobuda „lähenemisest, kus ei tohi ligemale liikuda”. Emmi, ma ei saa lihtsalt lõpetada teile mõtlemist, kui ma lõpetan teile kirjutamise ja kui ma lõpetan teilt posti ootamise. See tundub mulle nii odav ja pragmaatiline. Teeme veel oma testi! Mis te ütlete?
Kõike head, Leo
(Minu uut pidžaamat ei saa kirjeldada, seda peab nägema ja katsuma.)
Poolteist tundi hiljem
RE:
Tuleval pühapäeval, kella 15-st 17-ni, suures Huberi messikohvikus?
Kallist tervist, Emmi
(Leo, Leo, see pidžaama-värk – „seda peab nägema ja katsuma” – oli küll ehtne ligiajamine. Kui see poleks tulnud teie poolt, oleksin isegi öelnud: äärmiselt saamatu ligitikkumine!)
50 minutit hiljem
VS:
Jah, see sobib! Kuid me ei tohi tulla täpselt kell 15 ega kohvikust punkt kell 17 lahkuda. Ja me ei tohi väga otsivalt ringi vahtida. Ja üleüldse: ei mingit reetlikku silmatorkamist. Te ei tohi paljastumisafektis minu juurde tulla ja küsida: teie olete Leo Leike, on nii? Me peame endale tõeliselt andma võimaluse teineteist mitte ära tunda. Jah?
Kaheksa minutit hiljem
RE:
Jah, jah, jah, ärge kartke, härra keeleprofessor, ei hakka mina teile liiga lähedale tulema. Et vältida veel edasisi segadusi, teen ettepaneku kehtestada kuni pühapäevani vastastikune meilikeeld. Alles pärast kirjutame teineteisele edasi, nõus?
40 sekundit hiljem
VS:
Nõus.
30 sekundit hiljem
RE:
Mis ei tähenda küll seda, et te peaksite nüüd igal ööl plüüsbaari vajuma.
25 sekundit hiljem
VS:
Oh ei, see teeb ju nagunii vaid nalja, kui Emmi Rothner ainuüksi kujutluse eest, et see võib nii olla, mu iga tund vastutusele võtab.
20 sekundit hiljem
RE:
See rahustas mind. Niisiis pühapäevani!
30 sekundit hiljem
VS:
Pühapäevani!
40 sekundit hiljem
RE:
Ja mitte unustada hammaste pesemist!
25 sekundit hiljem
VS:
Emmi, alati peab teile jääma viimane sõna, on nii?
35 sekundit hiljem
RE:
Põhimõtteliselt küll. Aga kui te nüüd veel kord vastate, siis jätan selle teile.
40 minutit hiljem
VS:
Järelsõna pidžaamale. Ma kirjutasin: „Seda peab nägema ja katsuma.” Teie vastasite, et see oleks olnud saamatu ligitikkumine, kui nii oleks öelnud keegi teine, mitte mina. Selle vastu pean end kaitsma. Ma nõuan, et te paneksite tulevikus saamatud ligitikkumised minu arvele saamatute ligitikkumistena, nii nagu ükskõik kellele teisele. Laske mul olla nii saamatu, nagu ma olen. Konkreetselt: minu pidžaamat peaksite tõepoolest katsuma, tunne on sensatsiooniline. Andke mulle aadress ja ma saadan teile katsumisnäidise. (Ikka veel saamatu?)
Head ööd!
Kaks päeva hiljem
TEEMA: distsipliin
Minu lugupidamine, Emmi, te olete distsiplineeritud! Ülehomseni Café Huberis.
Teie Leo
Kolm päeva hiljem
Teemat pole
Tere, Leo, kas te olite seal?
Viis minutit hiljem
VS:
Loomulikult!
50 sekundit hiljem
RE:
Pagan võtaks! Seda ma kartsin.
30 sekundit hiljem
VS:
Mida