«Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II). Oskar Luts. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Oskar Luts
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Биографии и Мемуары
Год издания: 2013
isbn: 9789949490608
Скачать книгу
käib”.

      ✓

      Jooksva läheb iga talvega ullemaks, nagu märkan. Missugust vaeva teeb ta mulle siin, Viitebskis. Ka on närvid väga, väga rikkes. Painajad, mis enne peale alkoholi käisid, hakkavad nüüd ka ilma selleta käima.

      H. E-ga57 peab ainult väga, väga pealiskaudselt läbikäima. Üleüldse aga ei pea kellegiga läbi käima.

      ✓

      Hiljuti tuli mõte: Kui saaks kuidagi näha kuu teist külge. Siis tuli teine mõte: Kui korraga ilmasse üksainsam naine (Weib) jääks. Missug[used] sõjad ja sekeldused tekkiksid ta pärast. Ilm läheks vist – nagu öeldakse – kõige lähema aja jooksul hukka. Ameerikast tuleksid miljonäärid, lõpmata fetischistide karjad käiks ümber ja kakleksid ühe tema Kinga pärast, Juuksesalka kaalutaks hingeõnnistusega. Korraga kaoks ta ära. Keegi kaval vürst oli ta oma salakambritesse peitnud. Mõninga aja pärast ilmub ta uuesti ja algab uus trall.

      ✓

      Soome keele õpetuse58 tellisin Tartust. Tahame Arbusoviga ka Ingliskeele õpperaamatud tellida.

      ✓

      A. Kitzbergi 60 a sünd. päev on nüüd suure tulevärgi pragisemise saatel mööda. (Nagu ta ise Postim. kirjutas.)59 Vaene O. Grosschm[idt] kirjutas: ütle õige, mis arvad sina sest asjast. Ega tast (K-st) ikka midagi asja ei ole. Vaene Gr. Elu on ta ära söönud. Õigemini: elu on sellegi natukese, mis tal oli, ära hävitanud. Ta leidis minugi häädsooviva kirja enese kohta haavava olevat. H. E-st on ta siiski palju parem – tal on veel palju naiivsust alles – ja see maksab ka midagi.

      Mis arvan mina Altmeister60 A. K[itzbergi] – st? „Aimre” kirjutaja (Ta nimi ei tule mulle praegu meele. Kudas ma unustama hakkan.) ütles: Kitzberg imeb enda tööd pliiatsi otsast. Peaaegu võib sellele alla kirjutada.

      Ilmasõjas pole mingit suuremat muutust, ehk, nagu suurvürst Nicolai Kaukasi frondilt telegrafeerib: „Без перемен.

      Liitlased on endid nüüd Soluni61 juures koondanud. Mis nad seal teevad ehk plaanitsevad – seda teab Jumal.

      Ühte arvan: Tulev kevade ja suvi toovad suuri sündmusi ühes. Ma ei tea kummale poole kaldub, aga ühele poole kaldub ta vägevalt. Üks vene tegelane olla ütelnud, või koguni lehes kirjutanud: Venel pole veel vaja hädatseda: Volga ja Uuralid on alles ees.

      ✓

      ,Aimre” kirjutaja nimi on Reintam.62

      ✓

      5 Veebr. 1916.

      Ja kuulus Kärss ja Erserum sai ära võetud, kui lõi trumm.63

      Nüüd on Tartu meestel täielik põhjus seda laulu laulda.

      ✓

      J. Aaviku „Soome keele Õpetus” tuli.64

      19 Veebr. 1916.

      Nagu vastuseks Erserumile, tormavad sakslased Verden’i kindlusele kallale. Võitlus Verdeni pärast kestab 12 – päeva.65 Seni on saksl[ased] umb. 8 kilomeetrit] edasi tunginud. Fort Duamon on juba purustatud ja mõningate sõnumite järel sakslaste käes. Mõned näevad Verdeni operatsioonis rutulist sõja lõppu:

      sakslane mängivat oma viimsed trumbid välja. Mõned: saksl[ane] tahab liitlasi üksikult nõrgendada, et korraga kallale tungimist ära hoida (liitlaste poolt).

      Ema kirjutas ja küsis, kuhu temal minna põgenemise puhul. Ka Sohvi ei jää Palamusele. Võimude pärimise peale lubanud ta Moskvasse kolida. Ja, ema, see umbkeele-mees. Kui tema kellegist (teistest) lahku läheb, siis on ta kadunud.

      Ta võiks Kamarate ehk Striegelite66 perekonnaga ühes sõita. Ses mõttes kirjutasingi talle täna.

      Mis kurjad ajad! Nagu vanast! Põgenemine vaenlase eest käsil.

      ✓

      Aaviku soome keele õperaamat näib raske, nagu haootiliselt kokkuseatud. Tast olen umb 20 §§ läbi vaadanud.

      ✓

      10. Märtsil 1916

      Täna kolisin jälle. Praegu tulin siia, Vana-Kloostri (Старомонастырская) N 10а. Vahepeal elasin mõne päeva juutide juures (Орловская 26). Igatahes olen ikka veel Viitebskis.

      Jelaagidest tulin (aeti) ära, sest et kodanlise moraaliga kokku põrkasin. Liida fotografeerimine… ja üleüldse. Võitis Muumia, perenaise ainsam tütar, kes asjata ootas, et minust asja saab. Nii. Nüüd olen siin. Pererahvas kas venelased või poolakad. Proua noor, aga põsed punetavad tal nagu haiglaselt. Tuba kaunis sümpaatlik. Saab näha, kuis vaikusega lugu, mida nii väga armastan. Kõrval on köök. Köögi kõrval tuba. Seal kõnelevad praegu kaks naisterahvast. Üks neist on arvatavasti see noor ja paks neiu, keda sissetulekul üle ukse nägin. Kõik selgub edaspidi. Kui palju tubasid ja korterisi olen ma juba näinud, kui palju võib neid veel ees olla.

      Sõda. Verdeni kindlus. Viimane on ikka veel prantslaste käes. Sakslaste vihased tormijooksud pole teda seni võtta suutnud. Sakslaste kaotused öeldakse olevat 250 tuhat sõjameest. Kahjuks toidame endid ainult Prantsuse sõnumitest, ehk filtreeritult neutraaliste maade hallikatest võetutest. Jutud Venelaste pääletungimisest liiguvad viimasel ajal rohkem kui enne. Näib nii olevat, nagu läheks meie frondil tõesti elavamaks. Staabi telegrammid venivad pikemaks.

      ✓

      Ja, mis ma veel ütelda tahtsin: Olen tõesti abitu, ka lihtsais asjus. Märkasin seda nüüd iseäranis kolimises.

      Missuguste kuludega on iga minu vähemgi tegevus ühenduses. Kui ruttu langeb minu meeleolu vähema kui äparduse juures.

      Aga kõik see oli juba enne, silmapilgul ei tekki midagi uut juurde. Mida enam me iseendaga selgusele jõuame – seda parem.

      ✓

      Kodus kõik endine. Tutt67 kipub teiseks aastaks jääma. Seda arvasin isegi. Ta on lõpmata kärsitu isik. Saab näha, kuda ta ükskord elama hakkab. Kindlasti on ta palju naiivsem kui mina. Enesekriitikat on tal palju vähem kui mul. Võib olla on mul seda viimast liiga palju.

      Ka see selgub edaspidi.

      ✓

      17 Märtsil 1916.

      Uus korter läheb korda. Minu vastu oldakse väga tähelepanelik.

      ✓

      Uus sõjaminister hr. Schuvajev, hr. Polivanovi asemele.68

      Meie kaua oodatud pääletungimisest ei taha midagi suuremat välja tulla. Telegrammides pole sõnumeid, millest suurt pääletungimist võiks näha.

      Nüüd algab kevadise suurvee ajajärk ja siis on veel vähem midagi oodata. Verdeni juures muutuseta. Siiski arvavad prantslased, et „nende kibedamad päevad älles ees.”

      Minu arvamine oli algusest saadik: Verden 1… [langeb.] Seda arvan praegugi. Meie v[äed] on pea kaotanud, iga päevaga on uued juhid.

      ✓

      22 Märtsil 1916.

      Kuni 22 Maini 1916.

      Täna saatis Noor Eesti Aino Kallas’e Tähdenlento69. Kodust pole nädala kolme või rohkema jooksul kirja tulnud. Ka Teodor ei kirjuta. Õde. Pappiina. Öö, hommik ja jääminek Düünal70.

      ✓

      Sõda.


<p>57</p>

H. E. = Helmut Einer, Lutsu kolleeg Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis, Valga õpetaja ja keeleõpikute autori Hans Eineri poeg; Lutsu „Mälestustes” Raineri nime all.

<p>58</p>

J. Aaviku „Praktilik Soome keele õpetus” (Helsingi, 1908).

<p>59</p>

A. Kitzberg tänas „Postimehes” (9. I 1916, nr. 6) oma õnnitlejaid, kirjutades seejuures: „Aura popularis on minu üle puhunud ja ärateenimata austuse tulevärk minu pää kohal pragisenud…”

<p>60</p>

Altmeister (saksa k.) – vanameister.

<p>61</p>

Solun – Kreeka linna Saloniki slaavipärane nimetus.

<p>62</p>

Julius Eduard Reintam (1883 – 1965) – vähetuntud eesti kirjanik, kelle näidend „Aimre ” ei ole trükki pääsenud.

<p>63</p>

Viimase Vene-Türgi sõja (1877 – 78) aegne laul nende Türgi kirdeosas asuvate linnade vallutamise puhul Vene vägede poolt. Kõlas nüüd taas aktuaalselt seetõttu, et 3. (16.) II 1916 lõppes Vene vägedele edukalt nende Erzurumi (Erzerumi) operatsioon.

<p>64</p>

Pikemas peatuses” (lk. 205) saab Luts selle raamatu juba eelmiste jõulude ajal. Seejuures on järgmine selgitus: „Lugu on säärane, et kavatsen hakata õppima soome keelt, üldse teha vähemalt midagi ka oma jaoks; muidu kaob mu vaba aeg nagu tuulde…”

<p>65</p>

Saksa vägede enneolematult tugevate jõudude pealetung prantslaste Verduni kindlusele algas 8. (21.) II 1916, kuid juuni algul see pidurdus. Õige: Fort Douamont.

<p>66</p>

Striegelite perekond – sellesse kuulusid Lutsu vanaema Triinu hea sõbranna Katariina Striegel (1855 – 1927), tema tütar Johanna (1879 – 1948) oma perega, K. Striegeliga vabaabielus elav Aleksander Rastorgujev (1860 – 1922?) Tartu ülikooli raamatukogust, nende tütar Elfrieda (1892 – 1922). Striegelite pere evakueeruski 1918 Voroneži.

<p>67</p>

Tutt – Oskari vend Theodor.

<p>68</p>

Dmitri Šuvajev (1854 – 1937) – Venemaa sõjaminister märtsist 1916 kuni jaanuarini 1917. Tema eelkäija Aleksei Polivanov (1855 – 1920) oli sel kohal juunist 1915.

<p>69</p>

Aino Kalda „Tähdenlento”, L. Koidula esseistlik biograafia, ilmus 1915. a. Helsingis.

<p>70</p>

Vitebsk asub Lääne-Dvinaa ehk Daugava ehk (saksapäraselt) Düüna jõel.