Viinamarju on Eestis kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887. aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. Siitpeale võis aedades hoonete lõunaseina ääres üksikuid viinapuid kasvamas näha. 20. sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima.Alates 2005. aastast leiab viinamarjasorte ka Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni soovitatud sortimendist. Käesolev raamat tutvustab neid ja teisigi meil levinud sorte ning annab soovitusi viinamarjade kasvatamiseks jahedas kliimas.
Raamatusse sorte valides ja neid kirjeldades olen kasutanud tähelepanekuid Eesti viinamarjakasvatajatelt, kelle aiad asuvad erinevates ilmastiku- ja mullastikuoludes. Tihtipeale olid arvamused lahkuminevad. Raamatus kirjutatu lähtub eelkõige Räpina oludest, kus ma aiandusõpetajana töötan. Kõik järgnevalt sordina käsitletud pole ametlikult registreeritud. Kõrvale pole jäetud ebaselge päritoluga sorte ja uusi aretisi, kui nad on meie oludes tähelepanu äratanud.
Sordikirjelduse oluliseks osaks on sordile iseloomulike viljade ja lehtedega (tähtis on ka nende allkülg) foto. Enamiku selles raamatus olevatest fotodest pildistas autor. Mitmed mulle saadetud head fotod ei jõudnud kahjuks raamatusse seepärast, et neil puudusid sordiomased lehed. Tänan kõiki, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid.
Viinapuu on sooja parasvöötme taim. Meil piirab tema kasvatamist vähene soojus.Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjadega sorte, millel ka võrsed hästi valmivad (korgistuvad). Jahedasse kliimasse sobivad need sordid, mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapainutatavaid oksi on lihtne katta. Talve elavad üle aga ainult hästi valminud pruuni koorega (korgistunud) võrsed. Korralikuks valmimiseks vajavad võrsed sooja suve ja pikka öökülmadeta sügist. Sellistes tingimustes, eriti kasvuhoonetes kasvanud viinapuud, on ka talvel külmakindlamad.
Viinapuude kasvatamiseks valitagu parimate soojusoludega kasvukohad. Golfi hoovusest mõjutatud Norra fjordide lõunakallakutel on soodsa mikrokliimaga kohti valides rajatud viinamägesid 61. põhjalaiuskraadil. Meil, 58.–59. põhjalaiuskraadil, võib leida häid kohti istandike rajamiseks kõrgustike lõunanõlvadel, järvede ja jõgede lõunakallastel. Koduaedades sobivad viinamarjakasvatuseks hoonete lõunaseina ääred ja lagunenud hoonete kivimüürid, mis kaitsevad taimi põhjatuulte eest ning salvestavad päikesesoojust.
Eesti on üks maailma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvupaiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasvatada kogu territooriumil. Rohkem võimalusi pakuvad ometi soojema ja pikema suvega piirkonnad. V aadakem täpsemalt, kus need asuvad.
1. SOOJUSOLUD EESTIS
1.1. Kus kasvab viinapuid
A-tsoon – jaheda suvega
1. Roogoja talu Kose vallas – Aili Kivistiku sordikollektsioon kütteta kasvuhoones ja istikukasvatus;
2. Venno Leinberg Juurus;
3. Jüri Kruusvall Arukülas;
4. Kalev Mae Kohtlas.
B-tsoon – keskmise suvesoojusega
5. Felix Buschmann Keila-Joal;
6. Haava talu Oru vallas – Raimu Aasa sordikollektsioon ja katseline veinivalmistamine;
7. Saare-Tõrvaaugu aiand Vändra vallas – Harri Poomi sordikollektsioon ja lauaviinamarjade tootmine;
8. Eesti Maaülikooli katseistandikud Rõhul (a), Lümandal (b) ja Ruusmäel (c);
9. Andruse talu Mustjala vallas – Madis Tiigi veiniistandik Saaremaal;
10. Uku Kuudi ja Kertu Silla-Kuudi veiniistandik Pöide vallas;
11. Andrii Rudyk Paikuse vallas.
C-tsoon – sooja suvega
12. Seedri puukool Karksi vallas – istikukasvatus;
13. Annemäe talu Otepää vallas – Jaak Eensalu veiniistandik;
14. Viinamarjakasvatajad Sõmerpalu vallas (Pruuli-Kaska viinamarjatalu ja OÜ Võrumari – Meelis Värniku ning Väikemetsa talu lauaviinamarjade tootmine);
15. Räpina viinamarjakollektsioonid (aianduskool, Jaan Kivistik,Tiiu Oja, Erki Ilmoja, Hendrik Timmusk).
1.2. Suvesoojuse tsoonid
Kaart 1. Aktiivse soojuse summad Eestis 1977.–2006. a keskmisena (Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H. – M., 2007. Aktiivsest soojusest Eestis aastatel 1977–2006. – Agronoomia 2007. AS Rebellis, Saku, lk 151–154.)
Aktiivse soojuse summa saamiseks liideti kasvuperioodi ööpäevased keskmised temperatuurid, mis ületasid 10 °C. Kaardilt on näha, millises suvesoojuse tsoonis meil viinamarju kasvatatakse.
A-tsoon – jaheda suvega
B-tsoon – keskmise suvesoojusega
C-tsoon – sooja suvega
1.3. Talvekülmad
Kaitseks talvepakase eest saab viinapuid maha painutada ja katta. Seda tuleb teinekord teha hilissügisel külmade ilmadega. Külmakindlamaid sorte õnnestub kasvatada talvekatteta.
1.4. Suvepikkuse tsoonid
Kaart 2. Keskmine öökülmadeta perioodi kestus õhus (päevades) 1961.–2006. a andmetel (Keppart, L., Loodla, K., Raudsep,p H. – M. 2006. Eesti Keskmisi ja äärmuslikke agrokliima näitajaid aastatel 1961–2005. – Agronoomia 2006. Koostaja H. Nurmekivi. AS Atlex, Jõgeva, lk 253–256.)
A-tsoon – lühikese suvega
B-tsoon – keskmise pikkusega suvega
C-tsoon – pika suvega
Kevadised öökülmad võivad võrseid kahjustades vähendada sama aasta saaki. Suvel taastub lehestik varupungadest ja sügiseks on kevadine kahjustus unustatud. Põhjapiirkondadele sobivad sellised sordid, mille pungad puhkevad kevadel hiljem, kuid edasine areng toimub kiiresti.
Septembrikuised öökülmad teevad kahju valmimata võrsetele. See halvendab nende talvitumist ning mõjutab järgmise aasta saaki. Eriti ohtlikud on sügisesed öökülmad samal aastal istutatud taimedele. Meil tuleks eelistada sorte, mille võrsed varakult korgistuma hakkavad ning millel viljuvad võrsed arenevad kõige alumistest pungadest.
2. PILK AJALUKKU
• 1887 Esimene kirjalik teade viinapuude kasvatamisest Eestis avamaal pagar Kelchi aias Viljandis. Need olevat üles kasvatatud Krimmi viinamarjade seemnetest.
• 1901 H. Wichwelin kirjutab ajakirjas Mesilane nr 6 (lk 160–162) artiklis “Väljaskasvavatest viinapuudest” oma kasvatuskogemustest, mis on üllatavalt kaasaegsed. Ta soovitab katsetada sortidega ‘Pitmostors White Elastic’, ‘Precoce de Malingre’ ja ‘Frühe Jacobstraube’, mille istikuid kunstkärner H. Goegginger Riias müüb.
• 1937 Räpina aianduskooli tuuakse Viljandist Arved Kelchi aiaärist viinapuud. Toodud sortidest kasvab Eestis seni ‘Madeleine Angevine’, vähem ‘Precoce de Malingre’. Sõjaeelsetel ja – järgsetel aastatel kirjutas aiandusraamatutes viinapuudest August Mätlik.
• 1940 Harjumaal Rae vallas elava Jaan Raeda taimekollektsioonis on 10 viinamarjasorti, 5 neist kasvab hoone seina ääres.
• 1959 Tartu Ülikooli õppejõu Heigo Miidla kandidaadiväitekirja kaitsmine viinapuukasvatuse bioloogilistest alustest Eestis.
• 1964 Ilmub H. Miidla raamat “Viinamarjakasvatus”, milles ta tutvustab Räpina aianduskooli ja harrastusaednike (J. TuulasTartus, J. Martinson-Ant Haapsalus jt) kogemusi.
• 1978 Toimub esimene