Tarzan postilt kaenlasse
haarab kõrgepingejuhtmed
lendab üle vaenlase
kes ehk saanuks ohvitseriks
Tarzanile haardesse
sattununa investeeriks
kalleimasse aardesse
tervis praktilisim ehe
millest hetkel vajaka
Tarzan lendu saadab mehe
nagu naerukajaka
kostab luu- ja kondiragin
mees kui oleks karjunud
põõsastikus algab sagin
väesalk sinna varjunud
põõsailt pudenevad lehed
kalju täitub inimväes
need me kallid teesärkmehed
kõigil tuumapommid käes
Tarzan tõstab kukile mu
kuristikku kargame
maandudes mu vapper semu
haiget teeb vist varbale
konstateerib häälel süngel
inimkonnast heidetud
olen välja – päästab džungel
mul siin kopter peidetud
oksad laiali siis tõmbab
jätamegi hüvasti
Tarzan korra veel mind embab
seekord liiga kõvasti
õnneks organism end taastab
kuid kui pildi ette saan
kopter juba õhku saastab
eemal kilomeetrit paar
Tarzan ja kaunis modell
ma ei tule välja vilust
ei ma pole nõnda loll
sest ma tean et minu ilust
kuulnud on ka Interpol
kindlasti mind õhust näevad
kui ma päikses särisen
džungli rüpes kõik need päevad
leidmishirmus värisen
ma ei taha, et mind tabaks
loll modelliagentuur
olles juba sündind vabaks
hirmu tekitab dressuur
ma ei soovi olla neile
mingi iluideaal
keda aina kutsub peiler
sinna kus on täitund saal
vabas looduses ma harjund
ennast realiseerima
jälle põõsastesse varjun
tuldi patrulleerima
mehi neli kuni seitse
kahtlen pisut numbrites
igal juhul kõik on kaitse
vägilaste mundrites
viina peale kihla veavad
kas saab täna leitud Jane
ei tea kust nad raiped teavad
et mind varjab džunglisein
lootsin ei siit paradiisist
hakata mind otsima
vaid et mõeldakse Pariisist
sõita võisin Sotši ma
neil küll pole mahti rutuks
maha võetud on kõik hood
samal ajal tuleb jutuks
mingi värske anekdoot
kuulama jään päris lahe
naer mu hetkeks vallutab
kogu väesalk (peale kahe)
ennast hüppeks kallutab
hüppe käigus kaunil kõlal
kokku põrutavad pead
kuigi need veel kahel õlal
sellest pole miskit head
aga rääkigem neist kahest
kes veel ei reageerinud
et nad pole ennast vahest
minust distantseerinud
hiilivad mul ligi kõrvalt
sõjamehed vihased
jälgin nende samme kurvalt –
on vast jalalihased
järsku vilksab põõsas vööte
ilmutab end kiskja koon
sõbrad kas te kartma lööte
mõtlen joostes kuid see loom
järgneb mulle ähvardades
võimsa tiigrihüppega
ei ma tahaks härra Hades
minna sinu rüppe ka
ninuli siis lendan koolmes
mõttes kaheksani loen
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.