Tarzan ja mägihani
lapsest saati vägilane
minu põues idanes
jõuga võidan mägihane
või siis keda iganes
ega ma vist poleks teadnud
oma kohutavast jõust
kui mu teele poleks seadnud
saatus lindu kurjast tõust
kogemata olin tema
kokku pritsind kokaga
ta mind ründas vihasena
püüdes lüüa nokaga
õnneks tegin väikse pette
vaenlasele kurjale
kui jäi seljaga mul ette
ronisin ta turjale
tunni kestis võitlus visa
viimaks lendas nagu tuust
kuri hani tema kisa
andis märku murdund luust
hani lebab võidetuna
vaatan ringi vajades
pastakat ja lehte kuna
ainus tunnistaja kes
oskaks luua imelise
pildi minu vägiteost
olen paraku just ise
juhtum eeldab superteost
märkan mingit tüüpi kahtlast
see küll metsaline eht
varastatud on tal vahtralt
ainus kehakatteleht
musklid on üksteise ligi
aga küllap ajukoor
laseb läbi vett ja higi
rohkemgi kui nahapoor
uskudes et panen mehe
rängalt murdma oma pead
küsin temalt valge lehe
palun laenuks sulepead
aga näe tal mingit raskust
küsimus ei tekita
ilmub vahtralehe taskust
paber ainsa plekita
ja siis kõrva taga märkan
pastakat või midagi
väga kahtlen kas see värk on
kirjutanud ridagi
enne kui ma valge välja
oma looga lagastan
genereerin uue nalja
paberi taas tagastan
võiksid aadressi mul jätta
tundud päris äge mees
astun läbi kui jään hätta
ööbimisel mägedes
kategooriliselt keeldub
võtma paberit metsmees
minu arust sellest eeldub
ta on omadega sees
sinitaevas pilvevabas
tajun mitut vikerkaart
sedavõrd mu meeli rabas
taskust võetud nimekaart
esmamulje oli ekslik
näitas hoopis miskit muud
üllatunult loen ma teksti
TARZAN – KING OF MONKEYHOOD
olen varem näinud king’e
aga see on kõige tipp
küsin kinni hoides hinge –
kuhu nüüd siis tee sind viib
Tarzanile näkku puna
tõuseb lausa räppides
viimaks ütleb kohmetuna
vahtralehte näppides
tahaks võtta prostituute
pakun välja enda ma
äkitselt saan jalapuute
mis mu saadab lendama
kuid kes lendama mu pani
polnud kõrgeaulik loom
vaid see neetud mägihani
kel mind hävitada soov
vaevalt jõuan mõelda – kust sel
linnukesel siuke jõud
samas tahan sõbral vastsel
teha väikestviisi šõud
demonstreeriks võitlusoskust
lahingvalmis turi rind
usun pole mingit raskust
hävitada kuri lind
kargan ligi võttes poosi
aga hõre mägiõhk
sisestanud üledoosi
kukun ülespoole kõht
tiivalöök mu nägu riivab
ninast jooksma hakkab supp
lind mu rinnale end hiivab
surmahoobiks valmistub
Tarzan nagu mesilane
möödub äkki vihinal
paljastades mägihane
viies sulekihi tal
pärast tagurpidisaltot
ongi linnukene peos
raudses haardes viimaks taltub
(vigastused esiveos)
küsin talt – mis ajel tahad
meie elu ihata
vastad lind- siin mängus rahad
mul teid põhjust vihata
pole mitte mingisugust
olen vilets ori vaid
(aga samal ajal pugust
kostab vihakorinaid)
Tarzan lõpu teeb tal – niigi
kaua juba pihitud
samas märkan uut intriigi
püstol meile sihitud
T-särk millel kiri HECTOR
ilmest kumab puhkev torm
kes see muu on kui inspektor
kuigi puudub tunnusvorm
tunnen keelel paha maitset
kui ta ennast esitleb
esindades looduskaitset
paragrahve käsitleb
seadustäht teil eeldaks eri
tsooni tööle asumist
raamat punane kui veri
nõuab veres tasumist
paragrahv viisteist punkt seitse
lisaks mingi lõige veel
seadus enam meid ei kaitse
omakohus juba teel
T-särk laskeasendisse
asub mõru muie suul
kõlab pauk ja Tarzanisse
kohe