„Aga millal ma sind näen?”
„Homme.”
„Mu ülemus tahab, et ma temaga homme õhtul dringile läheksin.”
Christiani nägu kivineb. „Tahab või?” Ta hääl on tulvil tagasihoitud viha.
„Et mu esimest töönädalat pühitseda,” lisan ma kiiresti.
„Kus?”
„Ma ei tea.”
„Ma võin sulle sinna järele tulla.”
„Hästi … Ma saadan sulle meili või sõnumi.”
„Tore.”
Ta saadab mind fuajeesse ja ootab, kuni ma kotist võtmed otsin. Kui ma ukse lukust lahti teen, kummardub ta ettepoole ja võtab mu lõua pihku, painutades mu pea taha. Ta suu on minu suuga kohakuti ja silmi sulgedes katab ta mu näo suudlustega silmanurgast suunurgani.
Väike ohe pääseb mu huulilt ning mu sisemus sulab.
„Homseni,” ütleb ta sosinal.
„Head ööd, Christian,” sosistan ma ja kuulen oma hääles iha.
Ta naeratab.
„Mine sisse,” käsutab ta, ja ma kõnnin läbi eeskoja, salapärane karp süles.
„Näeme, musi,” ütleb ta, pöörab siis nõtkelt ringi ja läheb auto juurde.
Toas teen ma karbi lahti ja leian sellest oma MacBooki arvuti, BlackBerry ja veel ühe karbi. Mis see on? Ma harutan hõbedase paberi lahti. Selles on must õhuke nahkkarp.
Ma teen karbi lahti ja leian iPadi. Taevake … iPad. Ekraanil on valge kaart, kaardil sõnum Christiani käekirjaga:
Mul on nüüd Christian Grey tehtud muusikavalik, väga peenes iPadis. Selle hinna üle mõeldes vangutan ma halvakspanevalt pead, aga sügaval südames meeldib see mulle väga. Jackil on kontoris selline, seega ma tean, kuidas see töötab.
Ma lülitan selle sisse ja ahmin õhku, kui ekraanile ilmub taustapilt – väike klaaspostamendil purilennukimudel. Oh taevas. See on Blanik L23, mille ma talle kinkisin, mis seisab ilmselt Christiani kontoris laual. Ma jõllitan seda.
Ta pani selle kokku! Ta tõesti pani selle kokku. Mulle tuleb nüüd meelde, et ta mainis seda kirjakeses, mis oli lillede juures. Mul hakkab pea ringi käima ja ma taipan, et ta on kogu kingituse tähendusrikkalt läbi mõelnud.
Ma vajutan ekraani all olevale noolele, et see lukust lahti teha, ja ahmin jälle õhku. Taustapilt on minust ja Christianist lõpetamisel. Seesama, mis ilmus Seattle Times’is. Christian näeb nii kena välja ja mu nägu läheb laiale muigele – ja ta on minu!
Ma liigutan sõrme, ikoonid liiguvad ja mitu uut ilmub ekraanile. Kindle, iBooks, Word – mis äpid siin kõik on.
Briti Raamatukogu? Ma puudutan ikooni ja ilmub menüü: AJA-LUGU. Ma valin 18. JA 19. SAJANDI ROMAAN. Teine menüü. Ma vajutan pealkirjale „Ameeriklane“, autor Henry James. Avaneb uus aken, ja ma võiksin raamatut lugema asuda. Püha taevas. See on varane väljaanne, ilmunud 1879, ja see on mu iPadis! Ta on ostnud mulle Briti Raamatukogu, millele ma ühe nupulevajutusega ligi pääsen.
Ma väljun kiiresti sellest menüüst, teades et võiksin siia igavikuks kaduda. Ma märkan äppi „hea toit“, mis paneb mind silmi pööritama ja samal ajal naeratama, uudisteäppi, ilmaäppi, aga ta kirjakeses oli juttu muusikast. Ma lähen tagasi peaekraanile, vajutan iPodi ikooni, ja ilmub muusikanimekiri. Ma lehitsen laulud läbi ja naeratan. Thomas Tallis – ma ei kavatse seda unustada, ma kuulsin seda pealegi kaks korda, kui ta mind piitsutajaga töötles ja keppis.
„Witchcraft”. Mu suu läheb kõrvuni – tantsimine suures toas. Bachi-Marcello pala – oi ei, see on mu meeleolu jaoks praegu liiga kurb. Hmm. Jeff Buckley – jah, ma olen temast kuulnud. Snow Patrol – mu lemmikbänd – ja laul Enigmalt pealkirjaga „Principles of Lust”. Nii Christiani moodi. Ma muigan. Veel üks, mille pealkiri on „Possession“ … oi jaa, väga Viiekümne Varjundi moodi. Ja veel mõned, mida ma pole kunagi varem kuulnud. Ma valin juhuslikult ühe laulu, ja vajutan nupule. Selle pealkiri on „Try“ Nellie Furtadolt. Ta hakkab laulma ja ta hääl on nagu siidsall, mis mässib mu endasse. Ma heidan voodile pikali.
Kas see tähendab, et Christian on valmis proovima? Proovima meie uut moodi suhet? Ma kuulan sõnu, vahin lakke, püüan mõista ta meelemuutust. Ta igatses minu järele. Mina igatsesin tema järele. Tal peavad minu vastu tunded olema. Lihtsalt peavad – iPad, laulud, äpid – ta hoolib minust. Ta tõesti hoolib. Mu süda paisub lootusest.
Laul lõpeb ja mulle tulevad pisarad silma. Ma otsin kohe järgmise – „The Scientist” Coldplaylt – üks Kate’i lemmikbände. Ma tean seda meloodiat, aga pole sõnu kunagi varem kuulanud. Ma sulgen silmad ja lasen sõnadel endast läbi voolata.
Pisarad hakkavad voolama. Ma ei suuda neid tagasi hoida. Ilmselgelt on see muusikavalik vabandus. Oh, Christian.
Või on see kutse? Või vastus mu küsimustele? Kas ma loen sellest liiga palju välja? Ilmselt küll.
Ma pühin pisarad silmist. Ma pean talle meilima, et teda tänada. Ma ronin voodist välja ja lülitan imemasina sisse.
Coldplay jätkab ja ma sätin ennast voodile ristijalu istuma. Mac hakkab tööle ja ma login end sisse.
Kellelt: Anastasia Steele
Teema: IPAD
Kuupäev: 9.06.2011 23:56
Kellele: Christian Grey
Sa panid mu jälle nutma.
Ma armastan iPadi.
Ma armastan neid laule.
Ma armastan Briti Raamatukogu äppi.
Ma armastan sind.
Tänan sind.
Head ööd.
Ana xx
Kellelt: Christian Grey
Teema: iPad
Kuupäev: 10.06.2011 00:03
Kellele: Anastasia Steele
Mul on hea meel, et sulle meeldib. Ma ostsin endale ka ühe.
Kui oleksin sinu juures, siis suudleksin su pisarad ära.
Aga ma pole – niisiis mine magama.
Christian Grey
Tegevdirektor, Grey Enterprises Holdings, Inc.
Ta vastus ajab mu naerma, ikka nii võimukas, ikka Christian ise. Kas ka see muutub? Ja ma taipan kohe, et tõenäoliselt mitte. Mulle meeldib ta sellisena – kamandavana – seni, kuni ma võin talle vastu hakata ilma karistust kartmata.
Kellelt: Anastasia Steele
Teema: Härra Toriseja
Kuupäev: 10.06.2011 00:07
Kellele: Christian Grey
Te olete ikka nii võimukas, ja veidi torisev, härra Grey.
Ma tean midagi, mis aitaks. Aga teid pole siin – ja te ei lasknud mul enda juurde jääda, ja te ootate, et ma paluksin …
Unistage edasi, sir.
Ana xx
PS. Ma nägin, et sa lisasid ka Jälitaja hümni „Every Breath You Take.”2 Mulle meeldib su huumorimeel, aga kas ka doktor Flynnile?
Kellelt: Christian Grey
Teema: