EESSÕNA
Selle raamatu sisu on mind südame põhjani liigutanud. Veelgi rohkem on mind aga puudutanud isiklik suhtlus Anita Moorjaniga, kes tuli mu ellu tänu jumalikult korraldatud juhuste kokkulangemisele. Enam kui nelja aasta jooksul lõppstaadiumisse jõudnud vähk viis Anita surma lävele ja sealt isegi edasi – surma majja sisse, kaugemale lävepakust ja välisuksest, kui nii võiks öelda. Selles endassesüüvivas raamatus on Anita seda kõike väga üksikasjalikult kirjeldanud. Soovitan teil seda raamatut väga hoolikalt ja mõttega lugeda ning hoida meel avatud, sest mitmed teie senised kalliks peetud uskumused võivad muutuda, eriti tõekspidamised teise ilma ehk teispoolsuse kohta.
Anita lamas sügaval koomas, ümbritsetuna lähedastest ja meditsiinipersonalist, kes olid iga hetk valmis naise viimaseks hingetõmbeks. Kuid talle anti võimalus tulla tagasi vähist laastatud kehasse, trotsida kõiki šansse ja elada üle imeline tervenemine – kõik tänu tingimusteta armastusele. Veelgi enam, Anital lubati surmakambrist naasta ja kuulutada kõigile, milline näeb välja elu teisel pool meie maist ilma – ja mis veelgi tähelepanuväärsem, millisena teispoolsus tundub.
See on armastuslugu – suur, tingimusteta armastuse lugu, mis aitab teil uutmoodi tajuda, kes te tegelikult olete, miks te siin olete, ning kuidas saaksite ületada hirmu ja enesega rahulolematuse, mis teie elu määrab. Anita räägib oma vähist tavatu siirusega. Ta selgitab, miks ta enda arvates pidi oma elus mööda allakäiguspiraali minema, mida ta peab tervenemise põhjusteks ning miks ta tagasi tuli. Ärgu olgu siin kaksipidi mõistmist, Anita elu ülesanne peegeldub suurelt osalt tõsiasjas, et te hakkate kohe lugema tema üleelamiste kirjeldust… ja et mina olen niivõrd haaratud tema sõnumi viimisest maailma.
See, mida Anita ööpäeva kestnud kooma ajal üle teispoolsuse läve astudes avastas, on märkimisväärselt samal lainel kõige sellega, mida mina olen saanud kirjutamise ja rääkimise inspireerivatel hetkedel. Meile mõlemale on selge, et juhtimise võttis üle jumalik sekkumine, mis liigutas tükikesi ringi sel moel, et minu teadvusesse ja minu füüsilisse ellu juhatati teisel pool maakera elav naine, kelle kultuur erineb selgelt minu omast.
Esimest korda kuulsin Anitast siis, kui New Yorgis elav Mira Kelley saatis mulle Anita surmalähedase kogemuse kirjelduse eksemplari. Hiljem sai Mira Kelleyst minu sõber, kes korraldas mulle eelmise elu regressiooniseansi. (Sellest on juttu minu raamatus Wishes Fulfilled, Täitunud soovid). Olin Anita loo ühe korra läbi lugenud, kui tundsin vastupandamatut soovi teha kõik enda piiratud võimest olenev, et tema mõjuv sõnum maailma viia. Helistasin kirjastuse Hay House juhile Reid Tracyle ja käisin talle peale, et ta helistaks Anita Moorjanile ning paluks naisel kirjutada raamat, milles ta kirjeldaks oma surmalähedast kogemust üksikasjalikult. Lisasin veel, et mulle meeldiks – ei, mul oleks au – kirjutada sellele raamatule eessõna, kui Anita kirjutamise ette võtab. Tänu mitmetele imepärastele kokkusattumustele – sealhulgas Anita telefonikõne Hongkongist minu iganädalase raadiosaate otse-eetrisse hayhouseradio.com ja intervjuu temaga, mida sai kuulda kogu maailm – tekkis meie vahel tööalane ja isiklik side.
Anita kirjeldas oma tunnetust, et me kõik oleme puhas armastus. Me kõik oleme seotud omavahel ja Jumalaga, kuid sügavamal tasandil olemegi me kõik jumalad. Oleme lasknud oma hirmudel ja egodel jumala elust välja tõrjuda ning sellest tulenevad kõik haigused, mitte ainult meie kehades, vaid ka kogu maailmas. Anita rääkis, kuidas õppida väärtustama meie võrratust ning elada nagu valguse ja armastuse olendid, ning ka meile kaasasündinud tervenemise omadustest, näiteks meelelaadist.
Anita kirjeldas, kuidas ta koges aja ja ruumi puudumist ning tundis esimest korda, kui imeline on teadmine, et ainulisus ei ole intellektuaalne mõiste, vaid et kõik toimubki tegelikult korraga. Ta meenutas, kuidas teda ümbritses puhta ja õndsa armastuse aura, ja kuidas sellel tundel on piiramatu tervendamispotentsiaal. Ta sai oma nahal tunda, mida tähendavad Jeesuse sõnad, et „koos Jumalaga on kõik võimalik” – ja selle juures ei jäeta mitte midagi välja. Ka minevikku on võimalik tervendada. Anita avastas vahetult seda, millest mina oma raamatus Wishes Fulfilled nii ulatuslikult olen kirjutanud: jumala tõelise läheduse tajumisel kaotavad kehtivuse maise elu reeglid (sealhulgas meditsiinilised).
Mul oli vaja selle naisega kohtuda. Kohe meie telefonivestluse alguses tunnetasin selgelt Anita vaimset olemust ja tema sõnumit, kus hirm oli asendunud lootusega. Lisaks sellele, et innustasin teda raamatut kirjutama, palusin veel, et ta esineks koos minuga televisioonis ning jutustaks tervele ilmale oma lugu armastusest, lootusest ja tervenemisest.
Saatsin Anita surmalähedase kogemuse loo oma emale, kes on 95-aastane ja elab eakate hooldekodus. Ema näeb surma üsna sageli, sest mitmed tema uued sõbrad lahkuvad kõrges eas lihtsalt une pealt ning ema ei kohtu nendega enam kunagi. Oleme emaga mitmeid kordi vestelnud tema mõtetest selle suure müsteeriumi üle, mida nimetatakse surmaks ja mis on kõigi elavate olendite saatus. Kõik, mis materialiseerub ja kaob, dematerialiseerub. Mõistuse tasandil teame seda, ometi on kõik see, mis meid ees ootab, ikka paksu saladuseloori taga.
Pärast Anita loo lugemist ütles ema, et teda valdas rahu. Kadusid hirm, ärevus ja stress, mille oli tekitanud teadmatus tuleviku ees. Õigupoolest ütlesid kõik, kes Anita lugu lugesid, nende hulgas minu lapsed, et tundsid, nagu oleksid nad elult veel ühe võimaluse saanud. Nad tõotasid mulle, et armastavad üle kõige ennast, hindavad kõrgelt oma võrratust ja saadavad igapäevaelust minema haigusi tekitavad mõtted. Samal ajal kui mina sellest kirjutasin, oli Anita kõigele sellele oma kogemusega tõestust leidnud.
Anita oli suutnud ise oma keha tervendada ja ta ütles mulle mitmel juhul, et tema meelest tuligi ta tagasi selleks, et anda edasi see lihtne, kuid võimas õpetussõnum, mis mitte ainult ei tervenda, vaid ka muudab meie maailma. Tean, et just selle pärast viiski Jumal meid Anitaga kokku. Olen ikka uskunud, et minu dharma on õpetada inimesi nägema nende enda jumalikkust ja anda neile teada, et kõrgeim paik nende sees on Jumal. Me ei ole need kehad; me ei ole ka meie saavutused ega varandus – me kõik oleme üks kõige elava Allikaga, mis on Jumal. Sel ajal, kui mina seda kõike oma raamatus kirjutasin, tuli Anita minu ellu justkui hüüumärk, mis võttis kokku kõik selle, mida olin justkui automaatselt kirja pannud. Tema elas selle läbi ja sõnastas nii kaunilt – ning nüüd on teil õnnis võimalus lugeda ja omaks võtta kõike seda, mida Anita sai teada kaugelearenenud vähiga raevukas võitluses ja jumaliku tervenemise käigus kogetu mõtestamisel.
Mul on au mängida väikest rolli, et tuua teieni armastuse kui lõpliku tervenemise lootusrikas sõnum. Võtke Anita sõnad ja eemaldage oma kehast, suhetest, maalt ja meie maailmast kõik haigused, kuni viimseni. Elizabeth Barrett Browning kirjutas kunagi luulerea: „Earth’s crammed with heaven, and every common bush afire with God”1. Tõepoolest, tervenemine ja maapealne paradiis on tänu armastusele teie jaoks olemas.
Nautige Anita imelist lugu. Mina armastan seda raamatut ja Anitat.
SISSEJUHATUS
Jutustan oma loo eelkõige selleks, et teised ei peaks üle elama seda, mida mina üle elasin.
Mul pole kombeks inimesi avalikult õpetada ega öelda, kuidas nad oma elu peaksid elama; samuti ei meeldi mulle nõu anda, isegi kui minult seda küsitakse, mida keegi peaks muutma. Mulle meeldib olla juhatuseks oma eeskujuga ja luua inimeste jaoks turvaline keskkond, kus nad saavad ühenduse oma