Puudus
✓ Peapööritus.
✓ Kahvatu nahk.
✓ Soolestikuhäired.
✓ Sugukülmus.
✓ Valud puusas ja väikevaagnas, alajäsemete nõrkus.
✓ Kiire väsimine.
✓ Nägemise halvenemine.
✓ Depressioon, hirmutunne.
Akupunktuuripunktid
Akupunktuuripunktide mõjutamine toob kaasa üksikute elundite seisundi paranemise chi-energia tasakaalustamise abil. Punktid asetsevad meridiaanidel. Inimese kehal loetakse kokku 664 akupunktuuripunkti, millest 150 peetakse peamisteks.
Akupunktuuripunkte klassifitseeritakse mitmel eri viisil.
Ühe osa süstematiseerimisest moodustab punktide jaotamine gruppidesse vastavalt meridiaanidele ehk siis määratakse kindlaks, millisele elundile milline punkt kuulub. Ilma selleta oleks kogu akupunktuuritehnika mõttetu.
Veel jaotatakse punktid gruppidesse lokalisatsiooni järgi, et neid oleks kergem kehalt leida, sest osa mõne elundi juurde kuuluvatest punktidest lokaliseerub sellest küllaltki kaugele. Tänu sellisele klassifikatsioonile on lihtsam orienteeruda.
Punktid jaotuvad ka selle põhjal, millist mõju nad vastavale elundile avaldavad. On olemas toniseerivad, rahustavad, osavõtlikud ja abistavad punktid, valuvaigistavad ja stabiliseerivad punktid jne.
Pealegi on igal zang-fu elundil kuus antiikset punkti: ting, yong, yu, yun, king, ho.
✓ Ting – energia sisenemise/väljumise punkt.
✓ Yong – kiirendab energia liikumist, äratab soojuse yang– ja külma yin-meridiaanides.
✓ Yu – hajutab kahjuliku energia, kutsub esile kaitseenergia.
✓ Yun – siia saabub energia paarismeridiaanist.
✓ King – kutsub esile kaitseenergia liikumise patogeense energia likvideerimiseks.
✓ Ho – meridiaani sisemise ja välimise osa ühendamine.
Punktide asukoha määramine
Bioloogiliselt aktiivset punkti (BAP) aitavad leida anatoomilised moodustised: süvendid, lihased, kõõlused, luud jne. Kuid nagu inimese anatoomiline ehituski, on ka aktiivse punkti paiknemine siiski igaühe puhul individuaalne.
Seepärast kasutatakse aktiivsete toimepunktide lokaliseerumise kirjeldamiseks ja kindlaksmääramiseks proportsionaalset mõõtühikut nimetusega cun.
Vanasti kasutati mõõtühikut "individuaalne cun". See on vahemaa esimese ja teise sõrme lülidevahelise nahavoldi III (keskmise) sõrme vahel vasakul käel meestel ja paremal – naistel.
Üks cun võrdub ka pöidlaküüne ristmõõduga. Vastavalt sellele võrdub II ja III sõrme küünte ristmõõt 1,5 cun’iga; II, III ja IV sõrmel – 2 cun’iga, kõigil neljal sõrmel (II, III, IV ja V) – 3 cun’iga. Neid proportsionaalseid segmente kasutatakse punktide leidmiseks nii vertikaalses kui horisontaalses suunas (joonis 1).
Joonis 1. Individuaalne cun.
Aupunktuuri põhireeglid
Bu-se-reegel
Bu-se reegel on aluseks idamaade refleksoteraapiale. Bu – puuduva energia lisamine, se – üleliigse energia eemaldamine. Ehk siis bu – täita, äratada, toniseerida; se – hajutada, pidurdada, jaotada.
Reegel. Bu-se-reegli põhjal akupunktuuri punkte mõjutades võib taastada organismis yang’ija yin’i tasakaalu. Yang-sündroomi puhul (liigne energia) tuleb kasutada se’d, yin-sündroomi korral (energia vaegus) on vaja kaasata bu.
Reegel lähtub sellest, et iga põhielundi meridiaanil on ainult üks äratav ja üks pidurdav punkt. Vastavale elundile energia lisamiseks tuleb mõjutada esimest, energia eemaldamiseks aga teist.
Keskpäeva-kesköö reegel
Reegli aluseks sai teooria energia ööpäevase rütmi vahetumisest meridiaanides. Yin-meridiaanid on kättesaadavad raviks kella 12 kuni 24, yang-meridiaanid kella 24 kuni 12.
Seda reeglit kasutatakse mitmete patoloogiate puhul. Kui toniseerida yang-elundeid kella 24 kuni 12, võib vähendada energia hulka yin-elundites.
Meridiaanide aktiivsuse kellaajad
Ema-poja reegel
Ema-poja reeglit kasutatakse mõjupunktide määramiseks konkreetse haiguse puhul. Lähtutakse sellest, et iga esmaelement (alge) on eelneva "poeg" ja järgneva "ema". Antud juhul asetsevad esmaelemendid järgmiselt: Metall, Vesi, Puu, Tuli, Maa. Seega on Metall Vee ema ja Maa poeg. Vesi on Puu ema ja Metalli poeg jne.
Zang-fu elundite puhul näeb see ahel välja näiteks nii: südamepaun (Tuli) – põrna (Maa) ema ja maksa (Puu) poeg.
Ema-poja reeglit kasutatakse juhul, kui haige elundi vajalikke meridiaanipunkte ei saa mingil põhjusel mõjutada. Siis määratakse kindlaks meridiaani alge, kus toimus häire, selgitatakse välja ta ema ja poeg ja probleemi tüüp: energia üleküllus või puudus elundis. Siis mõjutatakse poja äratavat või ema pidurdavat punkti ja vastupidi.
Füüsilise mõjutamise meetodid akupunktuuris
Bioloogiliselt aktiivsete punktide mõjutamisel eristatakse kahte meetodit: tugeva (pidurdava) ja nõrga (äratava) toimega. Kummalgi neist on ka nõrgem variant ehk keskmise jõuga toime.
Esimese meetodi puhul täheldatakse tugevat ärritust, intensiivset ja pikaaegset, tasapisi süvenevat toimet väikesele arvule punktidele või kitsale alale. Toimekohas kogeb haige luuvalu, survet ja soojust, tekib tunne, nagu keha läbiks elektrivool, mis kiirgab perifeeriasse või keskusesse, samuti külgedele. Ühe mõjutuse jaoks võetakse tavaliselt 2–3 kuni 4–6 punkti. Seda meetodit nimetatakse rahustavaks, sedatiivseks, hüpotensiivseks, analgeerivaks. Kõige sagedamini kasutatakse seda elundite ja süsteemide hüperfunktsiooni, krampide, spasmide ja valude korral.
Laste ja kurnatud haigete puhul rakendatakse keskmise jõuga ärritamist. Toime kestus igas punktis on 20 kuni 40 minutit.
Teise meetodi puhul on ärritus kiire, lühiajaline ja nõrk. See kandub tavaliselt järjest reale punktidele, millega kaasneb lühiajaline tuimus, kipitus ja valu. Meetod annab stimuleeriva, toniseeriva, ergutava, ülesraputava efekti. Kasutatakse närvisüsteemi ja teiste süsteemide alanenud funktsiooni, tundlikkus- ja liikumishäirete, kollapsi ja minestuse korral, samuti kiire abi osutamiseks. Ühe seansi kestel kasutatakse 5 kuni 10 ja enamat punkti, toime kestus igas punktis on 30 sekundist kuni 1–2 minutini.
Mõned inimesed kardavad nõelu ja arvavad, et akupunktuur on küllaltki valus toiming. Kuid erinevalt traditsioonilisest idamaade meditsiinist, mis kasutab jämedaid nõelu, on akupunktuuri nõelad siledad, tugevad ja tunduvalt peenemad. Neid valmistatakse metallist pikkusega 1,5–12 cm ja paksusega 0,3–0,45 mm. Mõned inimesed võivad tunda torkepunktis vaid tühiseid aistinguid, nagu luuvalu, surve, voolu läbimise tunne. Need aistingud kaovad aga kohe, andes üksnes tunnistust sellest, et nõel on täpselt sisenenud. Loomulikult kasutatakse vaid ühekordseid nõelu.
Tavaliselt on inimesed