Põhireeglid:
1. Määrake hoone (ruumi, kodu) põhjapinna peamine osa. Näiteks kui hoone on L-kujuline, harvem ka T- või U-kujuline, siis missugune osa selle põhjapinnast on põhiline ja missugune täiendav osa. Tähelepanu! Kuigi esmapilgul tundub, et hoone põhjapind on L-, T- või U-kujuline, siis alati ei pruugi see nii olla. Näiteks kui L-kujulise ehitise lühemas osas asuvad abiruumid – saun, garaaž, panipaigad – ja nende kohal pole eluruume, siis ei ole tegemist L-kujulise, vaid ristkülikukujulise vormiga, millele on liidetud täiendosana väike ristkülikukujuline osa.
2. Määrake põhjapinna peamise osa ja täiendava osa suurus, soovitatavalt ruutmeetrites. Näiteks on korteri peamise osa suurus 50 m² ja täiendava osa suurus 14 m² (A). Sellisel juhul jääb väljaulatuv täiendav osa alla 50 % peamise osa pinnast ja tegemist on bagua energiakaardi ületoonusega. Kui aga põhjapinna peamise osa suurus on 50 m² ja täiendava osa suurus 33 m² (B), siis moodustab väljaulatuva täiendava osa suurus üle 50 % peamisest osast ja tegemist on bagua energiakaardi alatoonusega.
3. On olemas olukord, kus täiendava osa suurus ruutmeetrites on küll väiksem kui 50 %, kuid bagua energiakaart on ikkagi alatoonuses, sest arvestamata on jäetud puutekülje pikkus. Kui täiendav osa moodustab puutekülje (peamise osa ja täiendava osa ühiskülg) pikkusest üle 50 %, on tegemist bagua energiakaardi alatoonusega.
Reegel:
Bagua energiakaardi ületoonusega on tegemist siis, kui täiendava osa pindala suhe põhjapinna peamisesse osasse jääb alla 50 % ja täiendava osa laius ei moodusta puuteküljest üle 50 %.
Bagua energiakaardi üle- ja alatoonused
Harmoonilise ja tasakaalus kodu põhjaplaan on neljakandiline vorm. Tihti on aga paljude hoonete põhjapinnal toimunud mõningane vormimuutus, mistõttu hoone (kodu, toa, büroo) bagua energiakaart ehk eluvaldkonnad on tasakaalust väljas. Paratamatult mõjutab ebakorrapärasest vormist tingitud energia liikumine selle hoone energia omadusi ja sellest lähtuvalt ka hoones elavate inimeste energia liikumist – täpsemalt edu, õnne, heaolu, võimalusi ja saavutusi.
Kuulsuse, maine ja hea nime tsooni suur ületoonus ja selle tasakaalustamine viie stiihia abil.
Tasakaalustamise võimalused
Feng shui kui energiaõpetus tõdeb, et igat olukorda on võimalik muuta, kas siis midagi peita, tähelepanu mujale suunata, parandada, kaunistada, tasakaalustada. Niisiis võtame appi eelmises peatükis käsitletud viie stiihia energiate omadused ja võimalused.
Kui kuulsuse, maine ja hea nime tsoon, mis kannab endas Tule stiihia energiat, on ületoonuses, tuleb appi võtta Tule stiihiat vähendavad elemendid, milleks on Vesi, Metall ja Maa. Tasakaalustamist võib teha materjali, vormi, mustri, värvi ja aksessuaaride, aga miks mitte ka hobide ja riietuse abil.
Hoone ja bagua energiakaardi alatoonuse tasakaalustamisel kasutame samuti viie stiihia energiat, kuid seekord toetava tsükli omadusi.
Kuulsuse, maine ja hea nime tsooni alatoonus ja selle tasakaalustamine viie stiihia abil.
Kui alatoonuse tõttu on tekkinud kuulsuse, maine ja hea nime tsoonis Tule stiihia nõrkus, siis tuleb lisada Tuld toetavat energiat. Viie stiihia loova ja kontrolliva tsükli kaare järgi on lihtne kindlaks teha, et Tule stiihiat toetab Puu ja Tule stiihia energia. Toetamist võib teha materjali, vormi, mustri, värvi ja aksessuaaride abil.
Kokkuvõtteks
Selles peatükis vaatasime, kuidas toimub ruumi bagua jagamine. Mida tähendab bagua üle- ja alatoonus? Kui me oleme ruumis mõni aeg elanud või töötanud, siis hakkab see meid paratamatult mõjutama. Oluliseks peetakse esimest poolt aastat, sest siis annavad meie keha ja meel alateadlikult teada valedest energiatest. Kui aga parandusi ette ei võeta, siis kahe kuni kolme aasta pärast hakkab ruum mõjutama meie psüühikat, vaimu ja ka füüsilist keha.
Kodu bagua määramisel jäävad paljud hätta, ja tõepoolest, selle protsessi kirjeldamine pole tekstiliselt lihtne ja alati ka üheselt mõistetav. Oluline on teada, et käsitsi joonistatud kodu põhjaplaanid ei sobi. Kasutage kodu vähendatud mõõtmetega plaani või kutsuge appi meespere, kes visandab reaalsusele vastava plaani. Kui bagua joonis on määratud, ei ole tasakaalustamine enam keeruline, pigem tasub olla nutikas ja minna mänguga kaasa.
IV peatükk
KUULSUSE, MAINE JA HEA NIME TSOONI OLEMUS
Kas sa tead, kes sa oled? Loomulikult! Kas saab olla lihtsamat küsimust! Ma olen Annika. Annika on sinu nimi, kuid kes sa tegelikult oled? Mida sa minult soovid? Mida sa tahad teada? Ma tahan teada, kes sa tegelikult oled? Kuid kõige tähtsam on, et sa teaksid seda ise. Kas sa tead?!
Tõepoolest, kui esitada kellelegi küsimus „Kes sa oled?”, saadakse enamasti vastuseks selle inimese nimi. Loomulikult on minu nimi mulle oluline. Kuid selle nime pole sina valinud, see on sulle antud ja kindlasti omab see nimi vibratsiooni, võnkesagedust, mis mõjutab meie olemust. Kui oskad oma nimele niimoodi läheneda, siis võib ju küsida „Missugust infot kannab sinu nimi?”. Kuid kas sinu nimi oled sina? Tänapäeval pole võimalik nime järgi isegi sugu määrata: Are, Kalvi, Breca, Aeg, Sürr jne.
Niisiis, kui inimese käest küsida, kes ta on, siis esimene vastus on nimi, seejärel sugu (naine või mees) ning siis eelkõige staatusega seotud määratlused – olen osakonnajuhataja, olen ema, olen üliõpilane, olen vinge kutt, olen vanem vend jne. Olenevalt antud hetke tegevusest või domineerivast eluvaldkonnast. Seega tuleb määratlus ikkagi meist väljastpoolt, mitte meie seest. Kes sa aga oled sisemiselt? Kes on see sisemine Mina, kellega sa iga päev koostööd teed, juhul kui teed?
Oma (elu)teel kõndides on oluline just see energiakogum, see Mina, mis koosneb isiklikest omadustest, tunnetest, väärtustest, tõekspidamistest. Kui maailm meie ümber on pidevas muutumises või kui maailm meie ümber edastab meile tohutus koguses teavet, missugune keegi peab olema, kuidas saada siis teadlikuks oma tõelisest Minast?
Olla ise?
Kirjanik Kahlil Gibral juhtus kord jalutama hullumaja aias, kus kohtas üht noormeest, kes luges filosoofiaraamatut. Noormehe käitumine ja seisund tundusid igati normaalsed ning Kahlil istus mehe kõrvale ja küsis: „Mida sa siin teed?”
Noormees vastas: „See on väga lihtne. Minu isa, väljapaistev jurist, tahtis, et ma oleksin nagu tema. Minu onu, kellele kuulub suur kaubamaja, tahtis, et ma järgiksin tema eeskuju. Minu õde seadis mulle alati eeskujuks oma meest. Minu vend üritas minust treenida sama head sportlast, kui ta ise oli. Sama juhtus ka koolis. Minu klaveriõpetaja ja inglise keele õpetaja ja teised – kõik nad olid veendunud, et nemad on eeskuju, keda ma peaksin järgima. Mulle otsa vaadates ei näinud nad kunagi mind, vaid iseenda peegelpilti. Sellepärast otsustasingi tulla hullumajja. Vähemalt siin saan ma olla mina ise.”
Kas mul on kaks Mina?
Ma tean täpselt, kes ma olen. Ma tean täpselt, mida ma tahan ja kuhu ma tahan jõuda. Mul on eesmärgid, suunad, plaanid ja unistused ning ma viin nad ellu. Ma hüüan rõõmsal häälel ja hakkan õhinal tegutsema, sest ma ju tean, et see oli minu soov õppida just selles koolis, osaleda just selles huvialaringis, valida just selline eriala oma ametiks. See oli ju minu kutsumus. Kas ikka oli? Tavaliselt ei saa me oma valest Minast enne aru, kui oleme soovitud eesmärgi saavutanud ja siis see pole päris see. Kuna oleme harjunud konkureerima, võistlema, tegutsema, siis valime ruttu järgmise eesmärkide nimekirjast ja hakkame selle nimel tegutsema … kuni saame taas kord teada, et see pole see. Nii lihtne see ongi – see pole see. Mõnikord ei saa me aga sellest enne aru, kui pole võimalik