Kingitused kahelt isalt
Võib-olla kõige paremad kingitused üldse sain oma kahelt isalt aegadel, mil olin kõige suuremas hädas. Kui olin keskkoolis läbi kukkumas, tuletas pedagoogist isa mulle lakkamatult meelde, kui tark ma olen. Kui mul olid raha osas näpud põhjas, tuletas rikas isa mulle järjepidevalt meelde, et tõeliselt rikkad inimesed on kaotanud rohkem kui ühe ettevõtte. Ta ütles ka, et vaesed kaotavad kõige vähem raha ja elavad kõige suuremas hirmus oma vähese kaotamise ees.
Nii et pärisisa kannustas mind muutma akadeemilisi ebaõnnestumisi tugevusteks. Ja rikas isa ärgitas mind muutma rahalisi kaotusi rahalisteks võitudeks. Nad õpetasid küll erinevaid distsipliine, kuid rääkisid nii mõneski mõttes sama juttu.
Just siis, kui lapsed näevad endas kõige halvemat, on lastevanemate ülesanne näha ainult parimat. Te panete tähele, et sellest pole kasu mitte ainult väikeste, vaid ka täiskasvanud laste puhul.
Kui teie lapsel on elus kõik kõige halvemini, avaneb teile kui lapsevanemale suurepärane võimalus – võimalus olla oma lapsele kõige parem õpetaja ja sõber üldse.
4. peatükk
Kui te soovite saada rikkaks, peate tegema kodutööd
Nii minu kui ka Mike’i vanemad manitsesid järjepidevalt, et teeksime kodutööd. Jällegi seisnes erinevus selles, et nad soovitasid eri tüüpi kodutöid.
„Kas sul on kodutöö tehtud?” küsis ema.
„Ma hakkan tegema kohe, kui see mäng saab läbi,” vastasin.
„Sa oled juba küllalt kaua mänginud! Lõpeta kohe mängimine ja võta raamat kätte. Sa ei saa häid hindeid, sa ei pääse kolledžisse ja sa ei saa head töökohta,” hurjutas ema.
„Hästi, hästi. Ma panen mängu ära, aga enne ostan veel ühe hotelli.”
„Kuula ema sõna ja pane mäng kohe ära. Ma tean, et sulle meeldib see, kuid aeg on õppima hakata.”
See oli isa hääl ja ta tundus rahulolematuna. Ma teadsin, et ei tasu lasta enam ennast paluda, ja lõpetasin kohe ning hakkasin mängu ära panema. Mul oli valus mitmeid tunde kogutud väikesed rohelised majad, punased hotellid ja kinnisvaratehingud kokku pühkida. Oleksin juba äärepealt tervet üht lauapoolt kontrollinud. Kuid ma teadsin, et vanematel on õigus. Mul oli järgmisel päeval kontrolltöö ja ma polnud veel õppima hakanudki.
Mu elus oli periood, mil olin üdini lummatud lauamängust Monopol®. Mängisin seda regulaarselt alates 8. eluaastast kuni sain 14, siis hakkasin harrastama keskkoolis jalgpalli. Usun, et oleksin jätkanud regulaarselt Monopoli mängimist, kui oleksin leidnud rohkem omavanuseid mängukaaslasi. Ent keskkoolis ei peetud seda lahedaks tegevuseks. Kuigi mängisin seda mängu harvemini, ei kadunud mu armastus selle vastu, ja kui ma parajalt vanaks sain, hakkasin mängima seda mängu tegelikus elus.
Rikkalt isalt saadud ehituskivid
Peale tugeva ja tervisliku minapildi on üks tähtsamaid rikkuse ehituskive kodutöö.
Seletasin oma eelmistes raamatutes, kuidas ma õppisin raha kohta, töötades alates üheksandast eluaastast kuni kolledžini rikka isa juures. Vastutasuks mu töö eest õpetas ta pikki tunde oma pojale ja mulle nii ärijuhtimise kõiki saladusi kui ka oskusi, mida vajab investor. Nii mõnelgi laupäeval oleksin meelsamini sõprade seltsis lainelauaga sõitnud või muud sporti teinud, kuid ometi avastasin ennast istumas rikka isa kabinetis, õppimas mehelt, kellest sai ühel päeval üks Hawaii jõukamaid eraisikuid.
Ühel niisugusel laupäevasel õppetunnil küsis rikas isa Mike’ilt ja minult: „Kas te teate, miks ma olen alati rikkam kui need inimesed, kes minu heaks töötavad?”
Mike ja mina istusime mõnda aega vaikides, otsides sobivat vastust. Alguses tundus küsimus rumalana, kuid tundes rikast isa, mõistsime, et sellest küsimusest on midagi olulist õppida. Lõpuks julgesin pakkuda ilmsena näiva vastuse. „Sest te teenite rohkem raha kui nemad,” ütlesin.
„Just,” sõnas Mike, noogutades nõusolevalt. „Lõppude lõpuks on ju firma sinu oma ja sina otsustad, kui palju makstakse sulle ja kui palju nendele.”
Rikas isa vajus tooli sügavusse, naeratades laialt: „Noh, see on tõesti tõsi, et mina otsustan, kui palju kellelegi makstakse. Aga tegelikult makstakse mulle vähem kui nii mõnelegi minu alluvuses olevale töötajale.”
Mike ja mina silmitsesime teda kahtlustavalt. „Kui see firma kuulub sulle, kuidas siis teistele sinust rohkem makstakse?” imestas Mike.
„Selleks on mitu põhjust,” lausus rikas isa. „Kas ma räägin nendest?”
„Muidugi,” vastas Mike.
„Ettevõtet alustades on sageli rahaga kitsas ja omanikule makstakse tavaliselt viimasena.”
„Sa tahad öelda, et töötajatele makstakse esimesena?” küsis Mike.
Rikas isa noogutas. „Täiesti õige. Ja lisaks sellele, et nendele makstakse esimesena, makstakse neile ka tihtipeale rohkem kui minule, kui mulle lõpuks makstakse.”
„Aga miks?” tahtsin teada. „Milleks omada firmat, kui sulle makstakse viimasena ja kõige vähem?”
„Sest just nii peab äriomanik käituma, kui ta tahab ehitada edukat äri.”
„See on ju täiesti ebaloogiline,” olin nõutu. „Seletage, miks te nii teete.”
„Sest palgatöötajad töötavad selleks, et saada raha, mina töötan aga selleks, et ehitada vara,” selgitas rikas isa.
„Nii et sel ajal, kui sa seda firmat ehitad, su töötasu tõuseb?” küsis Mike.
„See võib tõusta või mitte. Ma räägin seda, sest tahan, et mõistaksite, mis vahe on rahal ja varal,” jätkas rikas isa. „Ma võin endale edaspidi rohkem maksta või mitte, aga ma ei tööta kõvasti palga pärast. Ma teen kõvasti tööd selleks, et ehitada vara, mille väärtus kasvab. Ma võin selle äri ükskord miljonite dollarite eest maha müüa või palgata direktori, kes seda minu eest juhiks, ise hakkan aga ehitama uut äri.”
„Ühesõnaga, teie jaoks tähendab äri ehitamine vara ehitamist. Ja vara on teie jaoks tähtsam kui raha,” sõnasin, püüdes kõigest väest aru saada, mis vahe on rahal ja varal.
„Täiesti õige,” kinnitas rikas isa. „Ja teine põhjus, miks mulle vähem makstakse, on see, et mul on juba teised sissetulekuallikad.”
„Te tahate öelda, et saate raha teistest varadest?” küsisin.
Rikas isa noogutas. „Ja sellel põhjusel esitasingi teile, poisid, kõnealuse küsimuse üldse. Sellepärast ma küsisingi, miks ma olen alati rikkam kui mu töötajad, olenemata sellest, kes teenib palgana kõige rohkem raha. Ma püüan kogu hingest seletada teile kõige tähtsamat õppetundi.”
„Ja mis see õppetund on?” küsis Mike.
„See õppetund on: rikkaks ei saa tööl. Rikkaks saab kodus,” sõnas rikas isa rõhukalt, hoolitsedes selle eest, et me ei suhtuks tema sõnadesse kergelt.
„Ma ei saa aru,” kurtsin. „Mida te sellega öelda tahate, et rikkaks saab kodus?”
„Töö on koht, kus teenitakse raha. Aga kodu on koht, kus otsustatakse, mida selle teenitud rahaga tehakse. Ning just see, mida sa oma rahaga pärast selle teenimist teed, teeb sinust rikka või vaese,” seletas rikas isa.
„See on nagu kodutöö,” tähendas Mike.
„Täpselt,” kiitis rikas isa. „Just nii ma seda nimetangi. Kodutööga rikkaks saamine.”
„Aga minu isa toob palju tööd koju,”