Olen ammu tahtnud sinust loobuda. Tiit Sepa

valitses vaikus. Tavaliselt nägin ma ta jalgu, kui ta köögis askeldas. Ma keerasin ennast uuesti selili ja ehmatasin. Kady istus mu madratsi jalutsis, toetanud selja vastu rõduust. Ta oli kägaras ja hoidis kätega põlvede ümbert kinni. Kady oli üsna väikest kasvu ja tal oli seljas seesama öösärk, mida ta kandis siis, kui mina veel tema manuline olin. Särk oli kulunud ja narmendas pisut. Millegipärast polnud Kady seda minema visanud.

      „Ma ootasin, millal sa ärkad,” ütles naine vaikse häälega. Ta ilusad suured silmad vaatasid mind teraselt.

      Olin vait ja hingasin sügavalt sisse. Väljas paistis juba päike ja ilm oli soe. Rõduuks oli paokil ja väljast kostis autode mürinat.

      Kady tõusis ja hakkas toimetama. Mina keerasin oma aseme kokku ja viisin selle Kady magamistuppa. Pangu siis ise see kusagile ära. Tundsin ennast natuke paremini kui eelmisel päeval. Korraks mõtlesin, kas mul on raha poest leiba ja midagi süüa tuua, et naine virisema ei kukuks, nagu elaksin ma tema rahakoti peal. Siis sülitasin vihaselt. Kuradi korter on mind nii ära lummanud, et lähen lausa kolinal minevikku tagasi.