Austraalia aborigeenide legendid. Koostanud Varje Varmis

määras pealik ühe oma poegadest enda asendajaks ning asus uuesti teele. Ta kõndis mitu, mitu päeva ning õnneks liikus ta jõge pidi allavoolu. Ta nägi aeg-ajalt märke sellest, et tema naine ja võõras liikusid samas suunas.

      Ühel päeval meenusid talle aga vaimud ja ta hakkas otsima savi, millega müstilisi märke teha. Ta tappis ka valge vallabi ja kitkus sellelt kõik karvad välja. Ta määris oma rinnale, kehale ja jalgadele savi ning kleepis sellega vallabikarvad enda külge. Siis tuli Suur Vaim tema juurde ja ta sai teada, mis teda ees ootas. Ta pidi liikuma mööda väikest jõge allavoolu seni, kuni see suubub suuremasse jõkke. Siis pidi ta minema suurt jõge pidi allavoolu seni, kuni see jõuab suure veeni – kas järveni või mereni. Kui kaugel see suur vesi asus, seda sai vaid oletada, kuid ilmselt oli see väga kaugel. Selleni jõudmiseks kulus aga rohkem kui mehe eluiga. Kuid inimesed uskusid tol ajal, et Suur Vaim valitseb kõikide hingede üle ja et ta suudab halvad teod heaks teha ja taeva üles tõsta.

      Nii saabuski lõpuks päev, mil pealik nägi kahte põgenikku, kes olid laagris ühe järve kaldal. Pealik ei kiirustanud nende juurde, sest ta taipas, et nad on tal pihus. Ta jäi paigale, sest seal oli külluslikult toitu: magusaid juurikaid, linde ja loomi, kalu ja molluskeid.

      Pealik teadis, mida ta tegema pidi. Ta otsis terava servaga kivi ja hakkas ühte suurt puutüve seest tühjaks õõnestama. Kui ta sellega lõpuks valmis oli saanud, lükkas ta paadi vette. Tema naine ja võõras mees nägid seda ja püüdsid mööda kallast põgeneda, kuid jõudsid peagi soise kohani ja ei saanud enam edasi minna. Nad pidid vette hüppama ja kuigi nad ei näinud järve teist kallast, hakkasid nad selle poole ujuma. Pealik lükkas aga oma paadi kaldast lahti ning hakkas nende poole sõudma. Kuid ta tegi seda nii hoogsalt, et vesi lainetas üle paadinina ja paat oli peagi vett täis.

      Seepeale ehitas ta paadininasse raami, mis ulatus taevani, ja põimis selle rohu ja kasvudega nii tihedaks, et vesi sealt läbi ei pääsenud. Siis üritas ta uuesti sõuda/edasi liikuda, kuid ikka täitus paat veega. Ta läks kaldale ja otsis savi, millega oma kehale müstilisi märke teha. Sel korral sai pealik teada, et ta peab järve põhjast kuldse ridva leidma.