10. septembril püstitab oma esimese ametliku maailmarekordi, läbides Jerevani trekil 1 km lendstardist ajaga 1.12,365.
Kuu aega hiljem tuleb Alma-Atas trekisprindis Tallinna Kalevi sportlasena N Liidu karikavõitjaks.
1983
Võidab 1.–11. juulini Kanadas Edmontonis peetud Universiaadil kolm medalit: kulla trekisprindis ja 1 km paigaltstardist ning hõbeda treki punktisõidus.
Viimast korda teeb kaasa N Liidu naiste velotuuril (347,3 km), kuuludes kolmandaks tulnud Trudi naiskonna koosseisu.
Valitakse Eesti 1983. aasta parimaks naissportlaseks.
1984
Võidab Trudi naiskonnaga pronksmedali Alma-Atas N Liidu meistrivõistlustel 50 km naiskonna maanteesõidus.
5. augustil tuleb Jerevanis esmakordselt N Liidu meistriks trekisprindis ja saab koha N Liidu MM-koondises.
Võistleb esmakordselt MM-võistlustel, saavutades kohe trekisprindis hõbemedali, vandudes alles finaalijärgsel päeval toimunud lisasõidus alla ameeriklanna Connie Paraskevinile.
Valitakse teist aastat järjest Eesti parimaks naissportlaseks.
Tallinnfilm (režissöör Toivo Elme) teeb dokumentaalfilmi “Handicap”.
1985
Jaanuaris tuleb Moskvas Krõlatskoje velotrekil toimunud N Liidu talvistel meistrivõistlustel kahekordseks võitjaks, olles parim trekisprindis ja 3 km individuaalses jälitussõidus.
Südasuvel Klaipeda velotrekil toimunud N Liidu meistrivõistlustelt võidab neli esikohta: trekisprindis, 500 m paigaltstardist, 10 ringi ja 20 ringi grupisõidus.
Võistleb Itaalias Giavera del Montellos trekisõidu MM-il ja saavutab trekisprindis neljanda koha.
1986
Alustab treeninguid Vladimir Leonovi juhendamisel.
Püstitab juuli algul Moskvas toimunud I Hea Tahte mängude trekivõistlustel maailmarekordi 200 meetris lendstardist 11,489 ja tuleb võitjaks ka trekisprindis.
Tuulas peetud N Liidu meistrivõistlustelt saab kaks hõbemedalit.
Ameerika Ühendriikides Colorado Springsis toimuval MM-il pälvib trekisprindis taas hõbemedali, kaotades finaalis sakslanna Christa Rothenburgerile.
1987
4. augustil tuleb N Liidu meistriks trekisprindis, alistades finaalis oma igipõlise konkurendi Galina Tsarjova. 500 m paigaltstardiga sõidus saab hõbeda.
Tuleb 27. augustil Viinis esmakordselt trekisprindi maailmameistriks, alistades finaalis Christa Rothenburgeri sõitudega 2:1.
Septembris võidab trekisprindis esikoha tulevases olümpialinnas Soulis peetud rahvusvahelistel võistlustel.
Saavutab kolm esikohta Los Angeleses peetud rahvusvahelistel võistlustel, olles parim sprindis, 5 ringi ja vahefinišitega trekisõidus.
Detsembris tunnistatakse Eesti aasta parimaks naissportlaseks.
1988
Olümpia-aastat alustab kahe kuldmedaliga Moskvas toimunud N Liidu talvistel trekimeistrivõistlustel, võites sprindi ja 500 m paigaltstardiga sõidu.
30. mail tuleb trekisprindis N Liidu karikavõitjaks.
5. juulil püstitab Helsingis oma viieteistkümnenda maailmarekordi, läbides 1 km lendstardist välistrekil 1.08,152-ga. Hiljem jäeti see rekord siiki kinnitamata. Samas võidab sprindis Helsingi GP.
Tuleb 23. augustil sprindis N Liidu meistriks ning kindlustab koha olümpiakoondises.
24. septembril võidab Soulis esimese olümpiakulla naiste trekisprindis. Tallinnas korraldatakse Raekoja platsil suurejooneline vastuvõtt ja olümpiavõitjale kingitakse maja.
Valitakse N Liidu Olümpiakomitee liikmeks.
Taas valitakse Eesti parimaks naissportlaseks.
1989
Lõpetab Smolenski kehakultuuriinstituudi ja saab treener-õpetaja diplomi.
3. veebruaril abiellub Fred Fiskeriga ja kannab aasta nime Erika Fisker-Salumäe.
Treeninguplaane segab pimesooleoperatsioon.
Tuleb kahekordseks võitjaks kodusel Tallinna GP-l.
Võidab 500 m lendstardist esikoha Helsingi GP-l.
Tuleb Moskvas taas N Liidu meistriks trekisprindis.
Saavutab teistkordselt trekisprindis maailmameistritiitli, alistades finaalis koondisekaaslase Galina Jenjuhhina.
Detsembris valitakse Eesti aasta parimaks naissportlaseks ja toimub tema ristimine Tallinna Jaani kirikus.
1990
Lahutab abielu Fred Fiskeriga.
Elab ja treenib mõnda aega USA-s Connie Paraskevini juures.
II Hea Tahte mängudel Seattle’is võidab trekisprindis Connie Paraskevini järel teise koha.
Jäetakse viimase nelja aasta valitseva maailmameistrina välja N Liidu MM-i koondisest, kuna pole osalenud riigi meistrivõistlustel.
1991
Tuleb Moskvas taas N Liidu talviseks meistriks, alistades kindlalt kõik konkurendid. See on tema viimane N Liidu meistritiitel.
Aprillis võidab Moskvas esikoha sprindis N Liidu karikavõistlustel.
Ajakirja Kehakultuur/Spordiilm poolt Eesti kõigi aegade parima sportlase väljaselgitamiseks korraldatud küsitlusel saavutab parima jalgrattasportlasena 2374 punktiga kuuenda koha Kristjan Palusalu (5194), Paul Keres (4613), Jaan Taltsi (3393), Georg Lurichi (3170) ja Johannes Kotkase (2459) järel.
Viimane võistlus N Liidu koondislasena Stuttgartis toimunud trekisõidu MM-il lõpeb pärast haigust tagasihoidliku 9. -12. koha jagamisega.
27. septembril saab valmis olümpiavõitja maja Tallinnas Metsavahi tee 24.
Ilmub Olympia kirjastuselt Aare Kreilise raamat “Viraaž, Erika Salumäe lugu.”
1992
Esimene suurvõistlus Eesti riigi sportlasena 21. -23. mail trekisõidu MKvõistluste Hannoveri etapil annab 4. koha.
Teekond olümpiale Eesti koondislasena kujuneb vaevaliseks.
31. juulil tuleb Barcelona velotrekil teistkordselt olümpiavõitjaks, korrates sellega oma 1988. aasta Souli võitu. Saavutatud kuldmedal oli iseseisvale Eestile esimene pärast 56-aastast vaheaega. Finaalis alistab sõitudega 2:1 sakslanna Annett Neumanni.
Käib olümpiavõitjana Kadriorus Eesti Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli vastuvõtul.
Detsembris valitakse kahekordse olümpiavõitjana Eesti aasta parimaks naissportlaseks.
1993
Treeninglaagrid Venemaal, USA-s ja Prantsusmaal.
Trekisõidu MK-võistluste Prantsusmaa etapil saavutab kaks neljandat kohta (sprindis ja 1 km sõidus).
1994
MM-võistlusel Palermos saavutab trekisprindis kaheksanda koha.
Pakutakse treeneritööd Jaapanis, millest aga loobub.
1995
21. mail alustab Ateenas MK-sarja trekisprindis seitsmenda kohaga.
Juulis jõuab MK-etapil Austraalias Adelaide’is esikohani trekisprindis.
Tokyos peetud trekisõidu MK-etapil on sprindis teine, kuid võidab esikoha 500 m paigaltstardiga sõidus.
Septembri keskel saavutab sprindis järjekordse esikoha MK-etapil Ecuadoris Quitos, olles parim ka 500 m sõidus. Samas püstitab Eesti absoluutsed rekordid 200 m lendstardist 11,05 ja 500 m paigaltstardist 35,151.
Kolumbias Bogotas peetaval MM-võistlustel võidab naiste trekisprindis Eestile pronksmedali. See on kahekordse olümpiavõitja viimane