Sisukord
Uuendamise strateegia ja selle tulipunkt
Konkurents ärimudeli uuendamist kasutades
Miks sa ei peaks alati esimesena tormama?
UUENDAMISE SÜSTEEMI KUJUNDAMINE
JULGE KODUVÄLJAKUST KAUGEMALE MINNA
Otsing: uudsete probleemide ja lahenduste avastamine
Määramatus, ebaselgus ning projektide valimise kunst ja teadus
UUENDUSMEELSE KULTUURI PARADOKS
Miks kõik pole lust ja lillepidu?
Ettevõtte kultuurigeenide ümberkorraldamine
KUIDAS SAADA LOOVAKS ÜLESEHITAVAKS JUHIKS
Originaali tiitel: Creative Construction: The DNA of Sustained Innovation / Gary P. Pisano.
Copyright © 2019 by Gary P. Pisano.
This edition published by arrangement with PublicAffairs, an imprint of Perseus Books, LLC, a subsidiary of Hachette Book Group, Inc., New York, New York, USA. The PublicAffairs name and logo is a trademark of the Hachette Book Group.
All rights reserved.
Tõlkinud Kaja Riikoja
Toimetanud Anneli Sihvart
Korrektuuri lugenud Piret Pihlak
Kujundanud Janek Saareoja
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Infot Äripäeva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee või pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400.
© AS Äripäev, 2020. Kõik õigused kaitstud.
ISBN 978-9949-694-39-6 (köites)
ISBN 978-9949-694-40-2
Alice,
aitäh, et sa ei lubanud mul iseennast
kunagi liiga tõsiselt võtta
Eessõna ja tänuavaldused
Suuri ettevõtteid peetakse harva uuenduste allikaks. Viimaste aastakümnete artiklite, uudislugude ja loengute tulv on pannud meid pidama seaduseks, et suurus lämmatab novaatorluse. Neis lugudes hakkab üha suuremaks paisuvaid ettevõtteid vältimatult piinama organisatsiooniline jäikus ja lõpuks jääb nende algusaegade uhkest minast alles pelgalt kahvatu vari. Suured ettevõtted on uute nutikate ja ettevõtlike firmade lammutavate uuenduste kiiluvees abitud. Kahjuks kordub selline masendav lugu sageli. Ja ometi ei pea asjad niimoodi minema.
„Ettevõtte loov arendamine“ seab kahtluse alla dogma, et ettevõtted kaotavad kasvades paratamatult võime muutvaid uuendusi ellu viia. Kolmekümneaastase karjääri vältel olen ma kokku puutunud väga erineva suurusega ettevõtetega – kõige väiksematest idufirmadest kuni meie planeedi suurimate korporatsioonideni. Päris kindlasti olen näinud suuri ettevõtteid, mille on tegevuse inerts, bürokraatia, lühinägelikkus ja kultuur sedavõrd halvanud, et nad suudavad ette võtta ainult kõige tagasihoidlikumaid uuendusi. Isegi siis, kui nad püüdsid ennast mõne uuendusliku algatusega noorendada ja värskendada, tuli ette rohkem läbikukkumisi kui edu. Sellised juhtumid tundusid kinnitavat levinud hüpoteesi, et suurus ja uuenduslikkus ei sobi kokku. Edasi uurides hakkasin siiski aru saama, et niisuguse haiglase oleku ja uuenduslike algatuste ebaõnnestumise algpõhjus on seotud