Originaali tiitel:

      Barbara McMahon

      GREEK BOSS, DREAM PROPOSAL

      2009

      Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

      Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

      Toimetanud Margot Süve

      Korrektor Inna Viires

      © 2009 by Barbara McMahon

      Trükiväljaanne © 2010 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2010 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

      Raamatu nr 10454

      ISBN (PDF) 978-9949-20-121-1

      ISBN (ePub) 978-9916-11-084-3

       Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Kallis lugeja!

      Tule koos minuga seiklema kaunile Kreekamaale. See paik on mind juba ammu köitnud ja ma unistan sellest, et lähen ühel päeval sinna ning joobun päikesepaistest ja maastiku ilust, leban neitsilikel randadel ning reisin ringi ajaloolistes paikades. Kuni selle ajani kasutan Vahemere-äärseid kohti, mida olen külastanud, et kujutleda, kuidas oleks purjetada Egeuse merel, kuidas tunduksid briisid ning kuidas näeksid välja dünaamilised ja uhked Kreeka mehed. Mis oleks lõbusam kui reisida Egeuse merel uhkel jahil, külastada omapäraseid ajaloolisi saari või värvikirevaid turge, kus saab toredasti kaubelda? Kõike seda loomulikult seksika Kreeka mehe käevangus. Kas võiks leida puhkusepaigaks paremat kohta? Tulge siis ja külastage Kreekat koos Sara ja Nikosega, ning laske end kaasa viia põgusal puhkusel, mis aitab teil tunnetada eksootilist maad, mida me kõik võib-olla ühel päeval näeme.

      Armastusega,

      Barbara

      Ruth Johnsonile, armastuse ja sõprusega.

      Sina muudad NSDAR-is viibimise veelgi erilisemaks!

      Esimene peatükk

      Sara Andropolous kummardus lähemale, et uurida kooki igast küljest. See paistis olevat täiuslik. Rahulolevalt libistas ta koogi kaunile portselantaldrikule ja tilgutas peale natuke mett. Kujundust täiendasid kaks mündilehte ja Sara naeratas. Üks tehtud, vähem kui viie minuti jooksul jääb teha veel viis.

      Kiiresti töötades sai ta viimastega valmis ettenähtud ajast kiiremini. Täiuslikkus.

      Ta oli püstijalu töötanud juba viis tundi, kuid tundis end sama värskena, nagu oleks just äsja alustanud. Talle meeldis söömiseks kunstiteoseid luua. Aeg lendas ning Sara oli oma töösse nii süvenenud, et ei pannud midagi muud tähele.

      „Vaatame, kuidas see su külalistele meeldib,” pomises ta ühepoolses kujuteldavas vestluses Nikos Konstantinosega.

      Kui Sara neli kuud tagasi Kreekasse saabus, paistis tema ajutine töö Thessalonikist mõne miili kaugusel asuvas τραγο’νπδι αο’ερα, Windsongi hotellis, vastusena palvele. Ta oli juba nii kaua otsinud võimalust Kreekas kanda kinnitada, et oli hämmeldunud selle üle, kui kiiresti olid asjad paika läinud. Keegi ei kahtlustanud tema tõelist kavatsust. Ootamatust Kreekasse kolimise võimalusest oli olnud võimatu keelduda. Ta oli lahkunud sõpradest, andnud korteri üürile ning suundunud Egeuse merele, peas üksainus mõte – leida võimalus võtta ühendust oma vanaema Eleani Konstantinosega.

      Samal ajal, kui jaht kiikus kergelt merel, juurdles Sara ei tea mitmendat korda, kas ta on õieti oma eesmärgile lähemale jõudnud. See oli paistnud saatuse märguandena, kui tema sõbratar Stacy avastas, et Sara vanaema on uuesti abiellunud, ja leidis koha, kus vanaema oli kõik need aastad elanud. Kui Stacy rääkis Sarale viis kuud tagasi vabast töökohast eksklusiivses Kreeka kuurordis, mille omanikuks on selle mehe pojapoeg, kellega Sara vanaema on abielus, kandideeris Sara silmapilk töökohale. Üllatuslikult palgatigi ta kaks nädalat pärast tööintervjuud. Suureks plussiks oli see, et Sara on kreeklanna ja oskab keelt. Kuid talle meeldis ka mõelda, et küsitleja tähelepanu olid äratanud Sara saavutused. Suurepärane palk, mida Sara pidi saama, viitas, et temalt ei oodatud vähemat kui hiilgavat tööd.

      Seni olid asjad edenenud oodatust paremini. Kuigi Sara oli olnud Kreekas kõigest neli kuud, oli peaaegu ime, et ta edutati Nikos Konstantinose luksusjahil ajutiseks peakokaks. Kui veidigi veab, siis jäävad nad mingil hetkel ankrusse mehe perekonnale kuuluval saarel – mis on vanaema juurde pääsemise võtmeks. Kuidas Sara järgmise sammu astub, seda ta hetkel ei teadnud. Kuid siiski on ta lähemal kui eales varem. Küll aeg pakub vajaliku võimaluse.

      Venitanud lihaseid, asetas ta magustoidud elegantsele hõbekandikule ning tõstis viimase vabale pinnale laual, kust stjuuard selle võtab ja viib külalistele peamisse söögisalongi. Kell oli üheksa läbi ja Sara oli tänaseks juba lõpetamas. Ta tundis, et on energiat täis, täiesti ärgas ega ole sugugi valmis voodisse heitma, kuigi tõusis igal hommikul enne kuut, et hommikusööki valmistada.

      Jahi Cassandra kokk oli viidud ootamatult pimesoole operatsioonile ning Sara oli tema kohale valitud seniks, kuni mees terveks saab. Nagu kuurordi peakokk selgitas, kui ta Sara töökohale välja valis, ootas nende ülemus, kuurordi omanik Nikos Konstantinos, külalisi nädalasele kruiisile Egeuse merel ning vajas roogade ja magustoitude valmistamiseks üsna mitmekülgsete oskustega inimest. Peakokk soovitas Sarat, kuigi ta oli köögipersonali kõige uuem liige. Sara ei suutnud ikka veel oma õnne uskuda. Niimoodi kohtub ta veel viimaks enne kuu lõppu oma vanaemaga!

      Sara luuremeeskond, nagu ta kutsus oma Londoni sõpru, kes olid tema eesmärgist teada saades koondanud oma jõud, et aidata tal Kreekasse pääseda, oli kindel, et Sara emaema elas Konstantinoste saarel Egeuse meres. Privaatsuse huvides strateegiliselt isoleeritud saarele polnud mingit võimalust pääseda muidu, kui vaid mõne pereliikme kaasatoodud külalisena. Kuna Sara kiri oli avamata tagasi tulnud, tema telefonikõnedele ei vastatud ja e-posti aadressi polnud, ei teadnud ta kedagi, kes võiks teda käendada. Seevastu aga kahtlustas ta, et kui ta Nikos Konstantinoselt seda otse paluks, vallandaks mees ta otsekohe ning püstitaks tema ja ta vanaema vahele veelgi tugevamad tõkked. Sara ei kavatsenud seda proovida. Küll ta ise saarele tee leiab.

      Kui ta ainult naisega kohtuks, võib-olla suudaks ta siis mitte välja teha ema suguvõsas ilmselgelt vohavast jäigast Kreeka uhkusest ning jutustada Eleani Konstantinosele tolle tütre, Sara ema surmast ja viimastest sõnadest – kuidas ta soovis, et oleks oma vanematega ära leppinud. Selleks ajaks, kui Damaris Andropolous need sõnad lausus, oli juba liiga hilja. Ta suri kahe päeva pärast.

      Sara tahtis neid sõnu edasi anda, ületada perekonda peaaegu kolmkümmend aastat lahus hoidnud lõhet. Ta oli töötanud üle aasta, et saavutada eesmärk ja täita emale vahetult enne surma antud lubadus.

      Kas lõpp tõesti juba paistab?

      Tagasi vaadates oli parim asi, mida Sara ema oli kunagi teinud, nõudmine, et tütar õpiks kreeka keelt. Enamik nende Londoni perekonnasõpru oli Kreeka päritolu, nad olid omavahel tihedalt seotud Kreeka immigrantide kogukond, kellele meeldis erilisi sündmusi koos tähistada. Sara sõbratar Stacy vandus, et talle meeldib Inglise elustiil rohkem kui miski muu, kuid temagi oli õppinud oma esivanemate keelt. Sara teadis, et just kreeka keele valdamine tagas talle töökoha, ta oli selles kindel. Tal polnud kuurordi eluga kohanemisega mingeid raskusi.