Hirmsa Henry kummitusmaja. Sari «Hirmus Henri». Francesca Simon

>

      Hirmsa Henry kummitusmaja

      1

      HIRMUS HENRY JA MUST TUGITOOL

      Ah, laupäev! Parim päev nädalas, mõtles Hirmus Henry, viskas lina ja teki pealt ning hüppas voodist välja. Ei mingit kooli! Ei mingeid koduseid ülesandeid! Päev telekaparadiisis! Ema ja isa armastasid laupäeviti kaua magada. Kui Henry ja Peter olid vaikselt, võisid nad vaadata telekat seni, kuni ema ja isa üles ärkasid.

      Hirmus Henry nägi seda juba vaimusilmas. Ta sirutab ennast tugitoolis välja, krabab pihku puldi ja lülitab teleka sisse. Täna olid kavas kõik ta lemmiksaated: „Pihtapõrutaja“, „Mutant Max“ ja „Räme aut“. Kui ta teeks kiiresti, jõuaks ta täpselt „Pihtapõrutaja“ ajaks.

      Ta jooksis müdinal trepist alla ja paiskas elutoa ukse lahti. Tema pilgule avanes kohutav pilt.

      Mustas tugitoolis oli ennast sisse seadnud tema noorem vend Perfektne Peter, telekapult pihku surutud.

      Henry ahmis õhku. Kuidas oli see võimalik? Henry jõudis alla alati esimesena.

      Telekas juba käis. Kuid sealt ei tulnud mitte „Pihtapõrutaja“. Telekast immitses õudne tilisev muusika. Oi ei! See oli maailma kõige igavam saade „Topsu ja tema tantsulilled“.

      „Vaheta kanalit!“ käsutas Henry. „“Pihtapõrutaja“ käib juba.“

      „See on kole ja vastik saade,“ ütles Peter õlgu väristades. Ta hoidis pulti kõvasti peos.

      „Ma ütlesin: vaheta kanal ära!“ sisistas Henry.

      „Ei vaheta!“ ütles Peter. „Sa ju tead reegleid. Kes jõuab esimesena alla, see istub musta tugitooli ja otsustab, mida vaadata. Ja mina tahan vaadata „Topsut“.“

      Henry ei suutnud oma kõrvu uskuda. Perfektne Peter … keeldus käsku täitmast?

      „EI!“ kisendas Henry. „Ma vihkan seda saadet. Ma tahan vaadata „Pihtapõrutajat“!“

      „Aga mina tahan vaadata „Topsut“,“ ütles Perfektne Peter.

      „See on ju tittede saade,“ ütles Henry.

      „Tantsige, mu karikakrad, tantsige!“ piuksus jäle Topsu.

      „Lalalalalaa!“ lõõritasid karikakrad.

      „Lalalalalaa!“ laulis Peter.

      „Tita, tita!“ õrritas Henry. Kui vaid õnnestuks saada Peter nii kaugele, et ta nutuga üles jookseks, saaks tema tooli endale.

      „Peter on tita, Peter on tita!“ pilkas Henry.

      Peteri pilk püsis otsekui naelutatult ekraanil.

      Hirmus Henry ei suutnud seda kauem taluda. Ta kargas Peterile kallale, krahmas puldi ära ja lükkas Peteri põrandale. Ta oli Pihtapõrutaja, kes kõrvaldas ühe tüütu androidi.

      „ÄÄÄÄÄÄ!“ kisendas Perfektne Peter. „EEEMMMMEEE!“

      Hirmus Henry hüppas musta tugitooli ja vahetas kanalit.

      „Grrrrrrr!“ urises Pihtapõrutaja, lastes õhku ühe pahalase.

      „ÄRA OLE HIRMUS, HENRY!“ karjus ema uksest sisse tormates. „MINE OMA TUPPA!“

      „EEIIII!“ ulgus Henry. „Peter alustas!“

      „JALAMAID!“ kisendas ema.

      „Lalalalalaa!“ lõõritasid karikakrad.

      TRRRRRRRRRRRR.

      Hirmus Henry lülitas äratuskella välja. Oli järgmise laupäeva hommik ja kell näitas kuus. Henry ei tahtnud jätta midagi juhuse hooleks. Isegi siis, kui ta peaks hambaid kiristades vaatama hommikuprogrammi „Tõuse ja sära“, enne kui algab „Räme aut“, oleks asi seda väärt. Ja ta oli näinud reklaamist tänase „Rämeda audi“ tõmbenumbreid: kes suudab viie minuti jooksul ära süüa kõige rohkem kirsipirukat, ise samal ajal teisi võistlejaid limapüssist tulistades. Henry igatses juba saadet ennast näha.

      Peteri toast ei kostnud ainsatki häält. Ha-haa, mõtles Henry. Las aga istub vanal muhklikul diivanil ja vaatab seda, mida mina tahan.

      Hirmus Henry kepsutas elutuppa. Ja tardus paigale.

      „Pidage meeles, lapsed, sööge alati noa ja kahvliga!“ säras rõõmsameelne saatejuht. Käis saade „Kelli kombekool“. Perfektne Peter lösutas mustas tugitoolis, sussid jalas, hommikumantel seljas. Hirmus Henry tundis, et tal hakkab paha. Järjekordne rikutud laupäev! Ta pidi saama vaadata „Rämedat auti“! Ta lihtsalt pidi!

      Hirmus Henry oli Peterit juba peaaegu toolilt maha lükkamas, kuid peatus siis. Talle tuli äkki hiilgav mõte.

      „Peter! Ema ja isa tahavad sind näha. Nad ütlesid, et see on tähtis.“

      Perfektne Peter hopsas tugitoolist maha ja tormas trepist üles.

      He-hee, mõtles Hirmus Henry.

      KLÕPS!

      „Tere tulemast saatesse „Räme aut“!“ kriiskas saatejuht Marvin Maniakk. „Hoo, küll hakkab teil täna alles halb! See on RÄME! RÄME! RÄME!“