Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2016
Liiklusseadus
1. peatükk ÜLDSÄTTED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]
(2) Käesolev seadus reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist.
(21) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõust. 01.07.2011]
(3) Käesolev seadus laieneb Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Käesolevas seaduses ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, politsei- ja päästeasutuse korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. [RT I, 29.12.2011, 1 – jõust. 01.01.2012]
(5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 11. Teehoiu rahastamine ja teehoiukava
(1) Riigiteedega seonduvat tegevust (edaspidi teehoid) rahastatakse teehoiukava alusel.
(2) Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede hoiu toetuste maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias.
(3) Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.
(4) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondis nähakse ette kohaliku omavalitsuse üksustele toetus kohalike teede hoiuks.
(5) Kui riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus, jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega.
(6) Riigiteede teehoiukava peab sisaldama vähemalt ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja koos rahastamise mahu ja allikatega aastate kaupa. Teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames võib ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Teehoiukava võib lisaks riigiteedele sisaldada ka kohalike teede liiklusohutust toetavaid tegevusi.
(7) Riigiteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda muudetakse vajaduse korral igal aastal.
(8) Riigiteede teehoiukava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(9) Vabariigi Valitsus võib teehoiukava kehtestamisel volitada valdkonna eest vastutavat ministrit teehoiukava muutmiseks Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses, kui riigiteede teehoiuks kavandatud rahastamise maht teehoiukava kehtivuse ajal muutub. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]
§ 2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses:
1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või – kiirust;
2) asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
3) auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat;
4) autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;
5) buss on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta;
6) eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat;
7) eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
8) foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil;
9) haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist;
10) halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit;
11) helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit;
12) hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või – jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu;
13) jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või – suuski, tõukeratast või – kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja;
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule;
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa;
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;
18) jalgtee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga;
19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või – juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav;
20) jäätee on külmunud veekogule sõidukite ja jalakäijate liikluseks ajutiselt rajatud, asjakohaste liikluskorraldusvahenditega tähistatud tee;
21) kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi;
22) kiirtee on asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega;
23) kiiruspiirik on mootorsõiduki kiirust piirav seade;
24) kontrollija on seadusega antud pädevuse