Kõigile mineviku ja oleviku joogidele
Eessõna
Sõbrad ja kaasotsijad
Nagu füüsilises maailmas nii võib ka vaimses maailmas ronida mäe otsa erinevaid teid pidi. Üks tee võib olla pikk, teine lühike, üks käänuline ja raske, teine sirge ja kerge, ometi on kõiki neid radu pidi võimalik jõuda mäe tippu. Vaimsete teadmiste otsinguil on palju meetodeid, palju lähenemisteid, palju viise, kuidas kogeda oma olemuse varjatud tuuma ja juhtida maiste naudingute võrku takerdunud meelt tema enda olemise allika ehk ātman’i või hingeni.
Minu teema on jooga – tee, mis harib keha ja meeli, arendab mõistust, tsiviliseerib intellekti ja leiab puhkepaiga hinges, mis on meie olemise tuum. On kahetsusväärne, et paljud inimesed, kes ei ole jooga sügavustesse tunginud, peavad seda vaimset eneseteostamise teed pelgalt füüsiliseks distsipliiniks ning haṭha-jooga harjutamist ei millekski enamaks kui omamoodi võimlemiseks. Kuid jooga ei ole ainult füüsiline. See on rakuline, mentaalne, intellektuaalne ja spirituaalne – see hõlmab inimese kogu olemust.
Viimase kolmekümne viie aasta jooksul olen käinud regulaarselt Euroopas ja Ameerikas ning andnud seal õppetunde ja näidisesinemisi, et tuua jooga teadust lääne inimesteni. Ma pean regulaarselt loenguid ja kohtun joogaõpilastega, kes soovivad mulle küsimusi esitada ja sel teemal oma arusaamist süvendada. Terve hulk minu hiljutisi kõnesid ning küsimuste ja vastuste seansse on nüüd kokku kogutud ja raamatuvormi seatud ning seda raamatut, mida praegu käes hoiate, võib pidada mu varasemate raamatute Light on Yoga, Light on Prāṇāyāma ja The Art of Yoga praktiliseks ja filosoofiliseks kaaslaseks. Seda raamatut lugedes avastate jooga puhul midagi nii rikast ja sügavat, mis viib meid naha pinnalt hinge sügavusse. Ma loodan, et see köide osutub kasulikuks nii kogenud joogaharjutajatele kui ka neile, kes puutuvad selle teemaga esimest korda kokku. Minu soov on jagada teie kõigiga jooga abil saadud elurõõmu, seega mul on väga hea meel kõneleda teiega selle raamatu kaudu. Jooga tähendab kokku tulemist ning jooga toob teid ja mind neil lehekülgedel kokku.
Mõelge meeleseisundile, mis teil enne lugema hakkamist oli. See oli värske meel. Teil polnud mingeid ettekujutusi, te asusite seda raamatut uurima värske meelega. Kui suudame seda seisundit igapäevases elus alal hoida, tuntakse seda lõiminguna. Olla täiesti lõimitud tähendab lõimida keha täiel määral Minaga, samuti tähendab see lõimunult elamist oma naabrite ja ümbruskonnaga.
Lõiming on meditatsioon ja meditatsioon on lõiming. Need, kes pole lõimitud, ei saa meditatsioonist rääkida, nagu need, kel pole meditatsiooni kogemust, ei saa öelda, mis on lõiming. Need kaks on omavahel vastastikku seotud. Kui teie ja mina oleme lõimitud, on meel vaikne teis ja meel on vaikne minus, ometi oleme ärksad ja täiesti teadlikud. Kui teadlikkus aeg-ajalt katkeb, tuntakse seda meele häiritusena ning häiritud meele üha uuesti ja uuesti keskpunkti juurde tagasi toomine on keskendumine. Aga kui see ärgas vaikuse seisund, mida tavaliselt kogeme vaid vilksamisi, kestab väga kaua aega, on tegu meditatsiooniga.
Kui seda katkematut teadlikkust keha, meele ja hinge lõimingu kohta alal hoitakse, ei tunne aeg ei minevikku ega tulevikku; aeg on igavene ja kuna igavik on siin ajas, muutume teie ja mina igaveseks. See on lõiming ja selles seisundis ei suuda ükski erinevus meie vahele tulla. Ma loodan, et kui mitte täna, siis ühel päeval me jõuame sellesse haripunkti. Pidage meeles, et eneseteostamises on olemas haripunkt. Võib-olla olete kuulnud midagi teistsugust – et lõplik ei suuda näha ega saavutada lõpmatut. Kuid meil on lõpmatu tundmiseks ainult lõplikud vahendid. Kui lõplik lõpmatusega seguneb, muutub kõik lõpmatuks.
Mõelge taevale. Taevas on nii lõplik kui ka lõpmatu. Keegi ei suuda seda puudutada, ometi oleme sellega kokkupuutes igal oma eluhetkel. Samamoodi peame teie ja mina kasutama lõplikke vahendeid – keha, meelt, mõistust ja teadvust – selleks, et jõuda hinge lõpmatu asupaigani, mis on kõigi nende asjade ema. Sel moel oleme igavesti virged, igavesti rahulikud ja üha avarduva mõistusega.
Jumal õnnistagu teid kõiki
Toimetaja märkus & tänusõnad
Kõikjal maailmas aina kasvav huvi jooga vastu ja B. K. S. Iyengari tugevalt kinnistunud maine selle valdkonna ühe tähtsaima õpetajana on viinud paljudes eri maades tema juhendamisel töötavate õpetajate ja õpilaste suure võrgustiku tekkimiseni. Ta ise veedab regulaarselt aega reisides, loenguid pidades ning kõikjal maailmas joogaõpilaste ja – õpetajatega kohtudes. Selles raamatus esitletav materjal on suuresti kokku pandud taoliste, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Šveitsis aastatel 1985–1987 aset leidnud kohtumiste ja loengute lindistuste ja transkriptsioonide põhjal, samuti loengu põhjal, mis peeti India Bharatnayami konverentsil Madrases 1982. aastal. Tänusõnad kuuluvad kõigi nende erinevate ürituste korraldajatele suuremeelsuse eest, mis võimaldas selle materjali avaldada, ja ka kõigile neile, kes on olnud seotud materjali lindistamise ja transkribeerimisega.
Allikmaterjal käsitleb vabas vormis palju erinevaid valdkondi ning liigub sageli kiiresti ühelt teemalt teisele, vastuseks küsimustele ja arutelu käigus üles kerkinud jutuainetele. Raamatu peatükkideks ja osadeks korrastamisel ei ole otseselt järgitud originaalloengute struktuuri ja mõnedesse peatükkidesse olen lisanud materjali mitmest erinevast loengust ja arutelust, mis käsitlesid sama teemat. Juurde on lisatud ka pisut värsket materjali, mis pärinevad minu vestlustest hr Iyengariga, samuti on ta ise teinud käsikirjas ulatuslikke parandusi ja lisandusi. „Jooga puu“ on seega ajakohane ja kohendatud esitlus teemadest, mida käsitleti originaalloengutes ja aruteludes. Olen püüdnud võimalikult palju kordusi vältida, säilitades samal ajal hr Iyengari kõnestiili värskuse.
Tahaksin tänada Silva ja Mira Mehtat Londoni Iyengari Jooga Instituudist käsikirja lugemise ja paranduste tegemise eest, Jonathan Katzi sõnastikus sanskriti transliteratsiooni ja definitsioonide kontrollimise eest, Jim Bensonit tema abi eest bibliograafia koostamisel ja Sheelagh Rivers-Moore’i väga kasulike soovituste eest peatükkide järjestamisel.
Jooga puu sümboolikat arendas autor eelnevalt kõnes, mis avaldati Suurbritannia ajakirjas Yoga Today. Mõningaid selle raamatu ideid sisaldavaid artikleid on ilmunud ka sellistes väljaannetes nagu Yoga Journal USA-s, Le Monde Inconnu Prantsusmaal, Viniyoga Belgias ja Body the Shrine, Yoga thy Light, mille avaldas B. K. S. Iyengari 60. sünnipäeva tähistamise komitee Indias 1978. aastal. Üks lühike lõik prāṇāyāma’t käsitlevas peatükis on ilmunud tänu Bharatiya Vidya Bhavan’ile Bombays.
Lõpetuseks tahaksin avaldada siirast tänu B. K. S. Iyengarile endale tema täieliku koostöövalmiduse ja julgustuse eest raamatu ettevalmistamise ajal, Faeq Biriale, kes selle projekti üldse algatas ja aitas materjali koguda, ning kõigile neile loendamatutele joogaõpilastele ja – entusiastidele, kelle huvi seesuguse teema vastu muudab sedalaadi raamatu valmimise ühtaegu nii võimalikuks kui ka vajalikuks.
Daniel Rivers-Moore
Sanskritikeelsete sõnade hääldusest
horisontaalkriips vokaalimärgi kohal tähistab pikka vokaali:
ā, ī ja ū häälduvad ligikaudu aa, ii ja uu;
e ja o häälduvad alati pikalt, ligikaudu nagu ee ja oo;
ṛ on vokaal ja hääldub ligikaudu ri;
c, j ja ś häälduvad nagu tš, dž ja š;
ñ hääldub nagu nj;
y hääldub nagu j;
h konsonandi järel aspireerib konsonanti ja ei hääldu omaette häälikuna;
ḥ sõna lõpus hääldub tugeva hõngushäälikuna nagu hh;
ṭ, ḍ, ṇ ja ṣ häälduvad nagu vastavad konsonandid eesti keeles, kuid keeletipp tõstetakse tahapoole vastu suulage;
ṅ esineb ainult velaarsete sulghäälikute ees ja hääldub nagu ng;
ṃ