KIRSIAED
Lahke naaber ükskord loopis
kirsikive kapsaaeda.
Nüüd meil kirsiaed on hoopis.
Kirsipuid ka kena kaeda.
EMAKEEL
Emakeelest tunnen mõnu,
mina naudin eesti keelt.
Kui kõht on tühi, närin sõnu,
magustoiduks limpsan keelt.
Maiuspalaks pean ma teda.
Ta on eriliselt hea
roheliste hernestega.
Alla neelama ei pea.
KÕNE
Peni haugub, pikne paugub.
Raadio räägib, lammas määgib.
Ammub lehm ja kireb kukk,
ainult laps on vait kui sukk.
Igav on ju üksnes mõelda.
Vahel tahaks üht-teist öelda.
Teatangi siis issile,
et nüüd läks kana pissile
ja et nüüd ma peaksin mõne
krõbeda ja kauni kõne.
VARI
Olen alles väga väike,
täitsa nagu päkapikk.
Hommikul kui tõuseb päike,
on mu vari väga pikk.
Hiljem, kui on päeva hari,
üsna lühike on vari.
Päeval kõrgemal on päike,
sestap ongi vari väike.
Aga pimedus on kole.
Pimedas mul varju pole.
SEPTEMBRIS TERITAME MÕISTUST
Ega Jussil pea ei lõika.
Mütsiks tõmbas pähe soki.
Tuleb tunnistada tõika –
Jussil lihtsalt nupp ei noki.
Õnneks on meil käes september.
Koolikella käre tämber
juba lapsi kooli hõikab.
Küllap varsti nupp ka nokib.
Küllap peagi peagi lõikab.
Juhan teab, mis Juss ei tea.
Nokib nupp ja lõikab pea.
TUUBIN TÄHTI
Suvi lõppes. Tulin linna.
Nüüd mul aeg on kooli minna.
Võtsin esimese tähe,
noh ja tuupisin ta pähe.
Nüüd unepealt tean öelda ma,
et esimene täht on A.
Siis ma võtsin teise tähe,
aga see ei lähe pähe.
Pähe mul ei mahu see
kahe kannikaga B.
Halvas asjas iva hea –
mul vist pole kummist pea.
MINU TEADMISED SAAREMAAST
Onu Kaarel on Saaremaal Kaarmas
ja uuristab seal dolomiiti.
Ja Kaali järves sulistab saarmas
ja uurib seal meteoriiti.
Ja mõned saarlased püüavad kalu
ja müüvad neid Jaapanisse.
Ja mõned kõnnivad paljajalu
ja Sõrve säär käib saapa sisse.
PISUT PLÄRA GEOGRAAFIAST
Üks rahutu rännumees Riiast
ratsutas ükskord me linna.
Ja märkida pole vist liiast,
et kohemaid kargaski ninna.
On tõsi, et tõeline riiakas
sünnist saati on riiakas.
Kui rääkida headest ja paidest,
siis nemad kõik tulevad Paidest.
Kui rääkida kaugetest maist,
siis paksud – need tulevad Pekingist.
Ja kõhnad – need tulevad Taist.
LATI PATS
Kõrgushüppaja käis Lätis.
Ta läks Lätis puhta pätiks.
Ajas Lätis lati maha.
Lätlastel on tuju paha –
latt on Lätis kõva raha.
RAAMATUTETA ON RASKE
Siin-seal veel laaned laiuvad.
On laanepuudel laiad lehed.
Kuid laaned maha raiuvad
laiaõlgsed metsamehed.
Need laialehelised laaned
on nüüd lehed ja on kaaned.
Nüüd on nii, et pole vaja
enam lehti rehitseda,
vaid võib vabalt kogu aja
teoste lehti lehitseda.
Raamatuteta on raske.
Kaske-kaske.
Kaske-kaske.
HAUGI MÄLU
Ühes jões kord haugi nähti.
Tavaline nähe.
Aga see haug õppis tähti,
tuupis tähti pähe.
Aga need ei jäänud pähe.
Nad ei mahu sinna.
Mälumängu haug ei lähe.
Pole mõtet minna.
LÕHE HAIGUTAB
Mõelda on koguni kõhe,
et elu ja unelma vahel
haigutab sügav lõhe.
Nii öeldakse vahetevahel.
Misjaoks see lõhe seal haigutab?
Mida küll sügab see sell?
Kusagil angerjas maigutab.
Kusagil luksub forell.